Ljubljana

Ljubljana
	[ ljublj'aana ]
sloveeni	Ljubljana
	Ljubljana lipp Ljubljana vapp
	Pindala: 275 km²
	Elanikke: 284 293 (1.01.2022)
	Koordinaadid: 46° 3′ N, 14° 30′ E

Ljubljana (saksa Laibach, itaalia Lubiana) on Sloveenia pealinn. See on oma rahvaarvu (272 200) poolest üks väikseimad pealinnu Euroopa Liidus.

Geograafia

Ljubljanica jõge ületav Draakoni sild

Linn asub Kesk-Sloveenias Ljubljanica jõe ääres, Sava jõe ülemisel valgalal Ljubljana nõos. Südalinna kõrgus merepinnast on 298 meetrit, Ljubljana linnus asub kõrgendikul (Grajski grič) 366 meetri kõrgusel, ja kõrgeim punkt (Grmada) 676 meetri kõrgusel.

Kliima

Ljubljanas on vähemalt 29-kraadist sooja esinenud igas kuus aprillist kuni oktoobrini. Absoluutne maksimum, +39 °C, on mõõdetud juulis. Kõige külmem kuu on jaanuar, kuid jaanuariski on mõõdetud 14 kraadi sooja. Keskmiselt 90 päeval aastas tõuseb õhusoojus üle 30 kraadi.

Absoluutne miinimum on mõõdetud veebruaris (−28 °C). Ka jaanuaris on mõõdetud −27 °C. Juunist septembrini pole kunagi öökülma täheldatud. Keskmiselt on öökülmi 90 päeval aastas ja lumikate püsib keskmiselt 65 päeva.

Sademed jaotuvad aasta lõikes üsna ühtlaselt. Kõige märjemad kuud on oktoober (keskmiselt 151 mm) ja september (142 mm). Kõige kuivemad kuud on märts (76 mm) ja jaanuar (88 mm). Kokku on aastas sademeid keskmiselt 1383 mm ja selletõttu on Ljubljana üks Euroopa kõige märjemaid pealinnu. Maist kuni septembrini on piksetormid tavalised ja võivad vahel olla rängad.

Ljubljana on tuntud udude poolest, mida täheldatakse keskmiselt 121 päeval aastas, peamiselt sügiseti ja talviti.

Ajalugu

Rauaaeg

Tänapäeva Ljubljana ala asustasid eelajaloolisel ajal veneedid, pärast keltide ja illüürlaste segunemisel tekkinud rahvas ja 3. sajandil eKr keldi hõim tauriskid.

Rooma-aeg

50. aasta paiku rajati linna kohale Vana-Rooma sõjaväelaager, mis hiljem muutus alaliseks asulaks nimega Iulia Aemona ehk lühidalt Emona. Emonas elas 5000–6000 elanikku, eri värvi telliskivimajad ja kanalisatsioon.

Rahvasterännuaeg

Pikemalt artiklis Suur rahvasteränne

Aastal 452 hävitasid hunnid selle Attila käsul. Hiljem laastasid seda idagoodid ja langobardid. 6. sajandil saabusid sinna slaavlased.

9. sajandil langes see piirkond sõltuvusse Frangi riigist ja sinna korraldasid rüüsteretki madjarid.

Keskaeg

Esimest korda mainiti Ljubljanat 1144 Luwigana nime all. Ljubljana sai linna õigused 1220, kaasa arvatud õiguse müntida raha.

1270 vallutas linna Ottokar II Přemysl. Seejärel võitis Rudolf von Habsburg Ottokari ja hõivas linna 1278. Ljubljana jäi kuni 1797 Habsburgide võimu alla. Sellest sai katoliiklik slaavlaste linn.