Slovakkia

See artikkel räägib praegusest riigist; endise riigi kohta vaata artiklit Slovaki Vabariik (1939–1945)

---

Slovakkia on merepiirita riik Euroopas. Slovakkia naaberriigid on Poola, Tšehhi, Ukraina, Ungari ja Austria. Asub Kesk-Euroopas või teise liigituse järgi Ida-Euroopas. Slovakkial puudub otsene pääs merele, kuid Doonaud mööda on tal ühendus Musta merega.

Slovaki Vabariik slovaki Slovenská Republika
Slovakkia lipp Slovakkia vapp
Riigihümn	Nad Tatrou sa blýska
Pealinn	Bratislava
Pindala	49 035 km²
Riigikeel	slovaki
Ametlikud keeled	slovaki
Rahvaarv	5 449 270 (1.01.2021)
Rahvastikutihedus	111,1 in/km²
President	Peter Pellegrini
Peaminister	Robert Fico
Iseseisvus	1. jaanuar 1993
SKT	120,758 miljardit $ (2010)
SKT elaniku kohta	22 267 $
Valuuta	euro (EUR)
Ajavöönd	Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen	.sk
ROK-i kood	SVK
Telefonikood	421

Slovakkia on alates 1. maist 2004 Euroopa Liidu liige.

Loodus

Slovakkia maastikku iseloomustab mäeahelike ja madalike vaheldumine. Slovakkias leidub kustunud vulkaane, kanjoneid ja koopaid. Seal on rikkalik taimestik ja loomastik. Paljud loomad ja taimed kuuluvad looduskaitse alla, riigis on üle tuhande looduskaitseala, nende üldpind on üle 10 000 ruutkilomeetri.

Slovakkia fauna on vaheldusrikas, sealsetes metsades elab enam kui 40 000 liiki loomi. Suuremateks metsaelanikeks on karud, hundid, metssead ja punahirved. Sealne euroopa piison on suurim maismaal elav imetaja Euroopas. Kõrgetel mägedel pesitsevad röövlinnud: kotkad, kanakullid ja pistrikud.

Slovakkia madalatel aladel on aegade kestel tehtud lausraiet, kuid mägedes on suuri metsi veel säilinud. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Slovakkias metsi sootuks rohkem – tervelt 36% riigi üldpindalast.

Paljud loomad pesitsevad põldudel ja aasadel; tüüpiliste elanike hulgas on jänesed, vutid ja põldpüüd.

Kalu kohtab looduslikes ojades ja jõgedes ning tiikides. Säga, haugi ja karpkala saab püüda Kesk- ja Põhja-Slovakkia veekogudes.

Taimestik

Madalamas piirkonnas kasvavad põhiliselt pärnad ja pöögid. Kõrgemal mägedes kasvavad eelkõige okaspuud, sest neil on seal ideaalsed kasvutingimused. Tatra mäestiku tippe katvate kivirünkade vahel võivad areneda ainult kõige vähem nõudlikud alpitaimed ja samblikud.

Looduslikud riigipiirid

Slovakkia põhja- ja loodepiir järgib Karpaatide ahelikke, eraldades Slovakkiat Poolast ja Tšehhist. Piiri Ungari ja Austriaga markeerivad edelas kolm jõge: Morava, Doonau ja Ipoly (Ipeľ). Paljud luuletused ja laulud viitavad Slovakkiale kui maale, mis jääb Tatra mägede ja Doonau jõe vahele.

Madalikud

Slovakkias on kolm põhilist madalikupiirkonda: Zahorska Nižina läänes, Vychodoslovenska Nižina kagus ja Kisalföld edelas.

Mäed

Tatrate tipud ulatuvad 2654 meetrini. Sellesse piirkonda kuuluvad Slovakkia ühed mõjusamad maastikuvaated – liustike uuristatud orud, mägijärved ja kosed. Karpaatide mäestiku moodustavad mitmed paralleelsed ahelikud, mille vahele jäävad orud.

Gerlachovský štít

Slovakkia kõrgeim mägi on Gerlachovský štít, mille mitmest tipust kõrgeim on 2655 meetri kõrgusel. Rahvusliku ärkamise ja ajaloolise sümbolina on oluline mägi ka Kriváň (2495 m), mida peetakse kogu piirkonna ilusamaks ja ihaldusväärsemaks tipuks. Mägi on ka Slovakkia 5-sendisel euromündil.

Koopad

Eripärased on arvukad lubjakoopad. Mitmed nendest on külastajatele avatud ja nii saab tutvuda sealsete jäiste kambritega. Üsna mitmed koopad on kantud UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi nimistusse.

Veestik

Jõed

Slovakkia suurim jõgi on Doonau. See voolab läbi Saksamaa ja Austria ning tähistab looduses ka piiri Ungariga. Suvel, kui jääväljad mägedes hakkavad sulama, tõuseb veetase. Teistes Slovakkia jõgedes nagu Váh, Hron ja Ipoly (Ipeľ) on nivoo kõrgeim märtsis. Doonau järel pikkuselt teine jõgi Váh voolab peaaegu täies pikkuses Slovakkia territooriumil.

Järved

Enamik Slovakkia järvi on moodustunud jääajal. Igal järvel on oma värvus, mille määrab ümbrus ja kohalik geoloogiline eripära. Iidsed jäämassiivid on uuristanud koski ka Tatratesse. Kõrgeim (umbes 80 meetrit) on Nefcerka.

Põhjavesi

Slovakkia võib uhkustada paljude mineraalveeallikatega ja tohutu põhjaveevaruga. Allikaid leidub kõikjal, samas kui põhjaveereserv on koondunud Doonau jõe ümbrusse lõunas. Slovakkias on üle 1200 mineraalveeallika ja pole ühtki piirkonda, kus neid ei leiduks. Mõned on parajalt leige veega (üle 20 kraadi), teised üsna kuumad.

Kliima

Slovakkia kliima on mõõdukas, kuigi erineb madalikel ja mägedes oluliselt. Allpool kohtab kuiva ja sooja ning seal on ka ilm enamasti ettearvatav. Mägedes võib seevastu olla hoopis jahedam ja niiskem. Kõige soojem paikkond Slovakkias on Kisalföld ja kõige jahedam Tatra mäestik.

Aastaajad

Aastaajad Slovakkias eristuvad selgesti. Talved on Slovakkias üsnagi karmid, eriti just põhjaosas, kus lumi jääb maha enamaks kui sajaks päevaks.

Siseveekogud

Slovakkia suuremad jõed on Doonau, Hron ja Váh.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Slovakkia ajalugu

Esimesed leiud, neandertallaste eluasemete jäljed pärinevad 100 000 aasta tagusest ajast Spiši soojaveeallikate lähedalt.

5000 aastat tagasi tekkisid Slovakkia aladele tekkisid esimesed põlluharijate asundused. 16. sajandist eKr on pärit vanim kivilinn, mis leiti Spiškom Sdvruku lähedal. 5. sajandist eKr – 1. sajandini elasid Slovakkia territooriumil keldid, kes ehitasid linnu, sulatasid rauda ja vermisid münte. Seda aega võib nimetada esimeseks küpseks tsivilisatsiooniks Slovakkia territooriumil.

2.–10. sajand

• Aastal 179 tähistasid Rooma leegionid võitu germaani hõimude üle Slovakkia aladel.
• 5. sajandil tulid esimesed slaavi hõimud üle Karpaatide praegustele Slovakkia aladele Poolast.
• Aastail 623–658 moodustas frankide kaupmees Samo esimese lääneslaavlaste riikliku moodustise. Seda kutsuti Samo riigiks.
• 833. aastal ühendas vürst Moimir II Moraavia ja Nitriaani vürstiriigid. Nii moodustus Suur-Moraavia riik.
• 863 külastasid Suur-Moraaviat vennad Kyrillos (Konstantinos) ja Methodios – kristluse propageerijad ja slaavi tähestiku loojad, tõlgivad 9. sajandil piibli kirikuslaavi keelde. Nad kutsus sinna moraavi vürst Rastislav.
• 907. aastal lõid ungarlased Bezalauzprutzi (Bratislava) linnuse all puruks Böömi armee ja aastal 1000 sai Ungari kuningas István I rajatud Ungari kuningriik endale ka Slovakkia alad.

13.–19. sajand

Kesk-Euroopa 17. sajandi viimasel veerandil. Habsburgide valdused, Poola kuningriik, Kuninglik Ungari ja Horvaatia ning Osmanite riigi vasallriigid kesk-Euroopas 1683. aastal: Ülem-Ungari vürstiriik, Transilvaania vürstriik, Moldaavia vürstriik, Valahhia vürstiriik, enne Viini lahingut

• 1241–1242 Tatari-mongoli sissetung Ungarisse. Et laastatud maad uuesti asustada, kutsus kuningas Béla IV sisse saksa kolonistid, kes aitasid kivikindlusi ehitada.
• 1412–1769 andis Ungari kuningas Zsigmond, Poola kuningas Władysław III-le pandiks 16 linna Slovakkia territooriumil (Ülem-Ungari). Need linnad anti Ungarile tagasi alles Maria Theresia ajal.
• 1467–1490 Prešporka linnas (praegune Bratislava) avati esimene kõrgkool praeguse Slovakkia territooriumil – Academia Istropolitana.
• 1526. aastal toimus Mohácsi lahing ungarlaste ja Osmani riigi vägede vahel. Ungarlased said lüüa.
• 1683 purustas keiserlik sõjavägi Poola kuninga Jan Sobieski abiga Viini all türklaste sõjaväe. Osmanite impeerium ei saanud enam Euroopas laieneda.

Austria-Ungari riigis

• 1740–1780 oli Ungari troonil, Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna Maria Theresia. Tema poeg Joseph II (valitses 1765–1790) jätkas tema reforme.
• 1787 koostas Anton Bernolak slovaki keele grammatika, mis aga veel populaarsust ei saavutanud.
• 1843 lõi Ľudovít Štúr teise slovaki keele kirjaviisi. Sellega pandi alus nüüdisaegsele slovaki keelele.
• 1848–49 – Slovaki vabatahtlike korpus organiseeris esimese slovakkide relvastatud ülestõusu. Kolmel korral toimunud ülestõus ei saavutanud edu. Alles 1861. aastal kuulutati välja Slovaki Rahvamemorandum. Kaks aastat hiljem moodustati esimene slovaki rahvuslik organisatsioon – Matica Slovenská. Organisatsiooni eesmärk oli tõsta slovaki rahva haridus- ja kultuuritaset.
• 1867 võeti vastu Austria-Ungari lepe.

20.–21. sajand

1918 läks Slovakkia Tšehhoslovakkia vabariigi koosseisu.

14. märtsil 1939 kuulutati Bratislavas välja iseseisev Slovaki vabariik, Saksamaa nukurežiim. Presidendiks sai fašistliku Saksamaa toetusel katoliku vaimulik Jozef Tiso. 23. märtsil ründas Ungari Slovakkiat, vallutades vähem kui kahenädalase Slovakkia-Ungari sõja käigus 11,833 km². Juulis nõustus Slovakkia läbirääkimistes Saksamaaga osalema rünnakus Poolale; 1. septembril alanud kuupikkuse sissetungi tulemusel sai Slovakkia enda valdusse 226 km² Poola territooriumi.

1944 toimus maa keskosas Slovaki Rahvuslik Ülestõus. Algas 29. augustil Banská Bystricas. Sakslased surusid selle ülestõusu maha ja algas partisanisõda mägedes, kuni NSV Liidu armee tuli 1945. aasta varakevadel üle Dukla mäekuru Slovakkiasse.

4. aprillil 1945 vabastati Bratislava.

1947. aasta sügisel toimusid valimised, mille kommunistid kaotasid.

1948. aasta veebruaris toimus kommunistlik riigipööre.

1968 osales Praha kevades ka palju Slovakkia poliitikuid eesotsas Alexander Dubčekiga. 1968. aasta augustis viidi riiki Nõukogude Liidu ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni okupatsiooniväed.

Kardinaalsed poliitilised muudatused toimusid Slovakkias 1989. aasta sügisel, mil nn novembrirevolutsioon kõrvaldas kommunistid võimult.

1. jaanuaril 1993 sai Slovakkia iseseisvaks sõltumatuks riigiks (Tšehhoslovakkia lagunemine).

19. jaanuaril 1993 liitus riik ÜROga.

Esimene president oli Michal Kováč ja 1. maist 2004 on riik Euroopa Liidu liige.

Slovakkia allkirjastas Lissaboni leppe 13. detsembril 2007.

Riigikord

Presidendiloss Bratislavas

Slovaki Vabariik on parlamentaarne vabariik. Parlament on Slovaki Vabariigi Rahvusnõukogu (Národná Rada Slovenskej Republiky), mis valitakse otsevalimistel proportsionaalse süsteemi alusel neljaks aastaks. Valitsus allub parlamendile. President valitakse viieks aastaks, alates 1999. aastast otsevalimistel.

Poliitika

Valimised

Parlamendivalimised 1990. aasta Slovakkia parlamendivalimised 1992. aasta Slovakkia parlamendivalimised 1994. aasta Slovakkia parlamendivalimised 1998. aasta Slovakkia parlamendivalimised 2002. aasta Slovakkia parlamendivalimised 2006. aasta Slovakkia parlamendivalimised

Presidendivalimised 1999. aasta Slovakkia presidendivalimised 2004. aasta Slovakkia presidendivalimised 2014. aasta Slovakkia presidendivalimised

Slovakkia valitsused

Liitriigi osana alates sametrevolutsioonist:

• Milan Čiči valitsus (detsember 1989 – juuni 1990)
• Vladimír Mečiari esimene valitsus (juuni 1990 – mai 1991)
• Ján Čarnogurský valitsus (mai 1991 – juuni 1992)
• Vladimír Mečiari teine valitsus (juuni 1992 – detsember 1992)

---

Alates 1. jaanuarist 1993 jätkas senine valitsus juba iseseisva riigi valitsusena.

• Vladimír Mečiari teine valitsus (jaanuar 1993 – märts 1994)
• Jozef Moravčíki valitsus (märts 1994 – detsember 1994)
• Vladimír Mečiari kolmas valitsus (detsember 1994 – oktoober 1998)
• Mikuláš Dzurinda esimene valitsus (oktoober 1998 – oktoober 2002)
• Mikuláš Dzurinda teine valitsus (oktoober 2002 – juuli 2006)
• Robert Fico esimene valitsus (4. juuli 2006 – 8. juuli 2010)
• Iveta Radičova valitsus (8. juuli 2010 – 4. aprill 2012)
• Robert Fico teine valitsus (4. aprill 2012 – 23. märts 2016)
• Robert Fico kolmas valitsus (23. märts 2016 – 22. märts 2018)
• Peter Pellegrini valitsus (22. märts 2018 – 21. märts 2020)
• Igor Matoviči valitsus (21. märts 2020 – 1. aprill 2021)
• Eduard Hegeri valitsus (1. aprill 2021 – 15. mai 2023)
• Ľudovít Ódori valitsus (15. mai 2023 – 25. oktoober 2023)
• Robert Fico neljas valitsus (25. oktoober 2023 – )

Haldusjaotus

Slovakkia jaguneb maakondadeks (kraj). Maakonnad kannavad maakonnalinnade nime.

Slovakkia maakonnad

• Banská Bystrica maakond
• Bratislava maakond
• Košice maakond
• Nitra maakond
• Prešovi maakond
• Žilina maakond
• Trenčíni maakond
• Trnava maakond

Rahvastik

2017. aastal elas Slovakkias 5 429 763 inimest.

Keeled

Slovakkia ametlik keel on slovaki keel. Umbes 10% rahvastikust räägib ungari keelt. Tänini elab Slovakkias ka sakslasi. Nn Zipsi saksilased (Zipsersachsen) on üks osa keskajal ja uusaja alguses Karpaatidesse asunud sakslastest. Kõige tuntum Slovakkia sakslane on Slovakkia Vabariigi teine president Rudolf Schuster.

Rahvuslik koosseis

Slovakkia etniline koosseis on järgmine:

• 85,8% slovakid
• 9,7% ungarlased
• 1,7% mustlased.

Tegelikult on mustlasi rohkem registreerunud ungarlaste või slovakkidena.

Religioon

Roomakatoliiklased moodustavad 68,9% rahvastikust, protestandid 10,8%, kreeka-katoliiklased 4,1% ja ateistid 13%.

Asustus

Bratislava

Košice

Linnades elab 55% elanikkonnast.

Slovakkia suuremad linnad

Koht	Linn	Elanike arv (2006)
1	Bratislava	431 061
2	Košice	234 596
3	Prešov	91 650
4	Žilina	85 477
5	Nitra	84 800
6	Banská Bystrica	80,730
7	Trnava	68,466
8	Martin	59,014
9	Trenčín	56 760
10	Poprad	55 042

Majandus

Slovakkia 2010. aasta SKT oli 120,758 miljardit USA dollarit. SKP ühe inimese kohta moodustas 2010. aasta Euroopa Liidu keskmisest (32 900 €) 67%. Slovakkias tuli euro käibele 2009. aastal.

Töötus on 2010. aasta seisuga Slovakkias 13,5%.

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse

Sektor	SKT (2010)	Tööjõud (2009)
Põllumajandus	2,7%	3,5%
Tööstus	35,6%	27%
Teenindus	61,8%	69,4%

Väliskaubandus

Slovakkia suurimad ekspordiartiklid on masinad ja elektrikaubad (35,9%), sõidukid (21%), baasmetallid (11,3%), kemikaalid ja mineraalid (8,1%) ja plastik (4,9%). Tähtsaimad ekspordipartnerid (2009) on Saksamaa (20,1%), Tšehhi (12,9%), Prantsusmaa (7,8%), Poola (7,2%), Ungari (6,3%), Itaalia (6,1%), Austria (5,8%), Suurbritannia (4,8%).

Slovakkia suurimad impordiartiklid on masinad ja transpordikaubad (31%), mineraalsed tooted (13%), sõidukid (12%), baasmetallid (9%), kemikaalid (8%), plastik (6%). Slovakkia tähtsaimad impordipartnerid (2009) on Saksamaa (16,8%), Tšehhi (12,3%), Venemaa (9%), Lõuna-Korea (6,8%), Hiina (5,8%), Ungari (5,3%), Poola (4%).

Kultuur

Linnad

Esimesed tekkisid 11.–12. sajandil. Linnade tähtsus kasvas tormiliselt pärast tatari-mongoli sissetungi ja saksa kolonisatsiooni. 13. sajandil oli Slovakkias 30 linna. 14. ja 15. sajandil kasvas linnade arv seoses mäetööstuse arenguga järsult. Tänapäeval on Slovakkias 138 linna ja neis elab 57% kogu elanikkonnast. Tähtsaim linn on Bratislava (367 km², 429 000 inimest). Suuruselt järgmised linnad on Trnava, Košice, Prešov, Bardejov, aga ka suured tööstuskeskused nagu Banská Štiavnica, Banská Bystrica ja Strevnica.

Külaelu

Slovakkia küla omandas juba algselt väga täpse struktuuri – üksteise vastu ehitatud majade read moodustasid tänava, mis keskuse poole laienes ja moodustas omakorda väljaku, kus asus kirik. Tänapäeva Slovakkia külad on kompaktsed ja küllaltki suured, neis on tihti ligi 5000 elanikku. Slovakkias on olnud ka hajakülasid.

Arhitektuur, ajaloo- ja kultuurimälestised

Linnuseid on Slovakkias üle saja. Peaaegu poole rohkem on aristokraatide paleesid ja mõisaid. Kivilinnuste ehitus Slovakkias algas 11.–12. sajandil. Ehitati näiteks Spiši linnus (Spišský hrad) ja Nitra linnus (Nitriansky hrad). Seoses tatarlaste pealetungiga linnuste arv suurenes. 1241–1242 kindlustas kuningas Bela IV piiriäärseid alasid ja peamiste teede äärseid alasid. Tol ajal ehitati näiteks Orava, Plavecký ja Strečno linnused.

14.–15. sajandil ehitati suurem osa nendest kindluslossidest ümber. Algselt olid nad romaani stiilis, seejärel täiendati neid gooti elementidega. Eriti suured muudatused kaasnesid renessansiga, mil losse täiendati mugavustega. 17. ja eriti 18. sajandil jäid lossid tühjaks. Paljud isegi hävitati kuninga käsul kui Habsburgide vastase liikumise keskused. Osa neist siiski säilis, näiteks Devínis, Bratislavas ja Oravas. Mõned neist ehitati ümber eluasemeteks, kus omanikud elasid kuni 20. sajandini (Orava).

Slovakkias on säilinud suur hulk eri stiilides aristokraatlikke losselamuid. Näiteks on barokne Svätý Antoni loss, rokokoostiilis Markušovce loss ning klassitsistlikud Topoľčianky loss ja Dolná Krupá mõis. Nende losside ansamblis on kaunid aiad ja pargid.

19. sajandil ilmusid Slovakkiasse uut tüüpi mõisahooned, mis rajati tavaliselt külade keskele.

Kirikud

Võrreldes Lõuna-Euroopaga hakati neid Slovakkias ehitama palju hiljem, esimesed ilmusid alles 9. sajandil. Vanemad sakraalehitised on näiteks Püha Jüri kirik Kostoľany pod Tribečomis, basiilika Banská Štiavnicas, gooti stiilis Püha Martini toomkirik ja Püha Elsbeta toomkirik Ostices. Sakraalarhitektuuris on ka muid stiilinäiteid: renessanss, barokk, klassitsism – protestantide kirik Banská Bystricas.

Slovakkias on väga levinud ka puukirikud. Nad on väga vanad, nende arhitektid on tundmatud. Nendes ehitistes väljendub inimhinge ja looduse vaheline harmoonia. Inimese püüe seista kõrgemal argiaskeldustest ja muredest. Vanimad neist on Hervatovis, Tvrdošínis ja Žilina maakonnas. 15.–17. sajandist pärinevad niinimetatud artikulaarsed puukirikud, mis ehitati 17. sajandil imperaator Leopold I käsul. Need on protestantlikud kirikud ning neid võib leida Hronsekist, Leštinyst, Paludžast ja Kežmarokist. Selliste kirikute põhiplaan on Kreeka risti kujuline, neil puudub kellatorn ja nende sissekäik on seljaga linnavärava poole. Need kirikud ehitati tavaliselt asulate äärealadele.

Puuarhitektuuri tõelised pärlid asuvad Ida-Slovakkias. Need kirikud on Karpaatide puuseppade meisterteosed, mis on enamjaolt valminud 18. sajandil. Algselt kuulusid need kreekakatoliiklastele, hiljem õigeusklikele. Nende kirikute ikonostaasides on ainulaadsed Karpaatide ikoonid.

Rahvaarhitektuur

Slovakkia külade elamute fassaadid on pööratud peatänava või väljaku poole. Maja sissekäik on hoovi pool. Ehitusmaterjalid on savi, puit ja kivi. Populaarseim on siiski puit, kuna metsa on palju. Puitehitised on põhiliselt Ida-Slovakkias, keskosas on levinuim materjal kivi ja Slovakkia madalas lõunaosas savi.

Põhja-Slovakkias maju krohviti, aga ei värvitud. Sagedased on puitornamendid. Lõunas krohviti majad valgeks, aga vahel lisati helesinist. Katused on enamasti puitlaastust, lõunaosas ka õlest ja roost. Mägedes ja nende jalamil on puitarhitektuur suurepäraselt säilinud. Vlokolice on UNESCO kaitse all.

Klassikaline muusika

Slovakkia heliloojad: Ján Levoslav Bella, Alexander Moyzes, Eugen Suchoň, Ján Cikker, Ilja Zeljenka, Vladimír Godár, Peter Machajdík.

Rahvakunst

Populaarne on puulõige, sealhulgas puunõud, mida kasutatakse ka tänapäeval. Metallist valmistatud kannud ja taldrikud on igas regioonis sellele omase mustriga.

Tänini peetakse kinni kalendripühadest ja perekondlikest traditsioonidest. Populaarsed on tantsud ja mitmehäälsed rahvalaulud. Moes on folkfestivalid ja laulupeod.

Söök

Slovakkia köögi põhilised toorained on piim, kartul ja kapsas. Piima kasutatakse nii värskelt kui hapendatult. Kõige popimad piimatooted on cmar – kohupiim, hapukoor, brõnsa ja lambajuustud. Peamine rahvustoit on brõnsaklimbid (bryndzové halušky) praetud pekiga. Klimpe tehakse kartulijahust, segatakse brõnsaga, valatakse juurde sulapekk ja fetajuust; kõrvale juuakse hapupiima.

Slovaki algupärane alkohoolne jook on vodka borovicka ehk kadakamarjaviin. Samuti on populaarsed slivovica ja grjato – piirituse, mee ja sularasva segu, mis kuumutatakse enne joomist 60–70 °C-ni. Levinud on palenka ja õlu.

Viinamarja kasvatatakse Slovakkias juba Rooma keisririigi ajast, kuid kuna Slovakkia veine valmistatakse peamiselt koduturu tarbeks, mille tarvidused need ka suuresti rahuldavad, ei ole Slovakkia veinid pidanud turul tänapäevaste Euroopa veinidega võistlema ega vasta enamjaolt tänapäevase lääne tarbija ootustele.

Ajavöönd

Slovakkias kehtib Kesk-Euroopa aeg.

Rahvuspühad

• 1. september
• Põhiseaduse päev

Vaata ka

• Slovakkia riigipeade loend
• Slovakkia muusika
• Slovaki Olümpiakomitee
• Slovakkia jalgpallikoondis
• Slovakkia meedia
• Corgoň Liga
• Slovakkia veinid
• Juutide küüditamine Slovakkiast 1938. aastal

Välislingid

• Slovakkia valitsuse koduleht