Ungari keel

ungari keel (magyar nyelv)
Kõneldakse	Ungaris, Rumeenias, Ukraina Taga-Karpaatias, Slovakkias, Serbia Vojvodinas, Horvaatias, Austrias, Sloveenias
Piirkonnad	Euroopa
Kokku kõnelejaid	12,5 miljonit
Keelesugulus	uurali keeled; soome-ugri keeled; ugri keeled; ungari keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Ungari; Vojvodina (Serbia); Sloveenia (piirkondlik); Austria (piirkondlik); Euroopa Liit
Keelehoole	Lingvistika Instituut
Keelekoodid
ISO 639-1	hu
ISO 639-2	hun
	Ungari keele kõnelejate leviala Kesk-Ida-Euroopas.

Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.

Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub 9. ja 10. sajandi Bütsantsi allikais. Umbes 1200. aastast pärinev "Hauakõne" on vanim ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst. Ungari kirjakeel hakkas tekkima 16. sajandil. Ungaris sai ungari keel ametlikuks keeleks alles 1844. aastal, enne seda oli seal ametlik keel ladina keel.^[2]

Sõnavara sisaldab peale soomeugrilise kihi laene kunagiste türgi hõimude bulgaaride keelest (need on vanimad laenud), slaavi keeltest (neid on kõige rohkem), türgi keelest, saksa keelest ja mujalt.

Maailma keelte seas on ungari keel emakeelsete kõnelejate arvult 62. kohal, Euroopas 14. kohal.

Ungari keele lähimad sugulaskeeled on mansi ja handi keel. Kuid need keeled erinevad üksteisest sedavõrd palju, et vastastikune arusaamine ei ole võimalik.

Kiri

Ungari keeles kasutatakse ladina kirja. Tähestikus on mitmeid digraafe ja trigraaf dzs. Pikkade vokaalide märkimiseks kasutatakse põhitähe peal akuuti, umlaudiga tähtede ö ja ü puhul topeltakuuti: ő, ű.

Tähestik

a á b c cs d dz dzs e é f g gy h i í j k l ly m n ny o ó ö ő p q r s sz t ty u ú ü ű v w x y z zs
A Á B C CS D DZ DZS E É F G GY H I Í J K L LY M N NY O Ó Ö Ő P Q R S SZ T TY U Ú Ü Ű V W X Y Z ZS

Hääldused:

á hääldatakse nagu ä
cs hääldatakse nagu tš
dzs hääldatakse nagu sõnas džihaad
e on tavaliselt nagu eesti keele e, aga mõnikord läheneb häälduselt ä-le (sarnane läti keele pika ē-ga näiteks sõnas cilvēki), tõenäoliselt vokaalharmoonia tõttu: jelképes ~ jälkiipeš, lehetünk ~ lähätüünk
é hääldatakse mõnikord nagu pikk ee (férviak), mõnikord pikk ii (felveték), mõnikord ie (eziert)
gy hääldatakse kõrge d-na (sarnane läti keele ģ-le, nagu sõnas ģimene), y jääb kuuldamatuks. Eestlase kõrvale kõlab see kas dj (magyar ~ madjar) või d (hogy, egy)
í on pikk ii
j on sama mis eesti keeles
ly on häälduselt sama mis j, kuid ajaloolistel põhjustel kasutatakse seda teatud sõnades. Ungari keele grammatikaraamatutes pühendatakse sellele, millistes sõnades seda häälikut kasutada, tavaliselt terve eraldi peatükk.
ny on kõrge n, kõlab nagu nj, või läti keele ņ
ó on pikk oo
ö on ö
ő on pikk öö
q kõlab nagu eesti keele q
s hääldatakse nagu eesti keele š. Intuitiivselt tuleb sellega harjuda, et s kirjutamiseks kasutatakse hoopis ühendit sz
sz hääldatakse peaaegu nagu eesti keeles, s, vahel on kergelt aimatav z lõpus, näiteks sõnas köszönöm (aitäh)
ty on kõrge t
y esineb eraldi häälikuna ainult vanades perekonnanimedes, kus seda hääldatakse nagu i (nt. Eszterházy). Väljaspool seda esineb see ainult ühendites gy, ly, ny, ty, teenides seal pehmendusmärgina, mida eraldi välja ei loeta.
z hääldatakse nagu eesti keele z
zs hääldatakse nagu š

Foneetika

Ungari keeles esineb hulgaliselt helilisi kaashäälikuid (B, D, DZ, DZS, G, GY, Z, ZS, J, L, LY, M, N, NY, R, V), puuduvad aga diftongid. Ungari keeles esineb vokaalharmoonia.

Grammatika

Tüpoloogiliselt kuulub ungari keel aglutinatiivsete keelte hulka. Ungari keel on kääneterohke (18 käänet). Omandusliidete süsteem on keeruline. Tegusõna pööramine võib olla määramata või määratud. Kasutatakse ainult tagasõnu (postpositsioone), eessõnu (prepositsioone) ei ole. Grammatiline sugu puudub. Erinevalt teistest soome-ugri keeltest esineb ungari keeles artikkel (määramata artikkel egy ja määratud artikkel a või az).

Murded

Ungari keeles pole murdelised erinevused suured. Oletatakse, et murdejooni esines juba enne maale asumist, kuid rändrahval polnud need kohaga seotud, vaid hõimudele iseloomulikud. Tänapäevasele asualale jõudmise järel, kui eluviis paikseks muutus, kujunesid hõimumurretest territoriaalsed murded. Ajalooliste tingimuste tõttu ei kujunenud aga teravaid murdepiire ega suuri murdeerinevusi. Traditsiooniliselt eristatakse siiski kaheksat murdeala, mille peamised erinevused on vokalismis: 1) läänemurre, 2) doonautagune, 3) lõunamurre, 4) tissa, 5) palootsi, 6) kirdemurre, 7) tasandiku murre, 8) seekeli murre. Tänapäeval on ungari keeles murdeerinevused taandumas.^[3]

Eesti ja ungari keele genuiinse sõnavara ja algsoomeugriaegse laensõnavara vastavused

ad – andma
aggódik 'muretsema' – hanguma (ebakindel)
agy – aju
alá, alatt – alla, all
ár 'hind', áru 'kaup' – aru, arv, arvama (indoiraani laen)
aszó 'org, madal ala, jõgi, oja' – aas (ebakindel)
csomó – sõlm
csorog 'tilkuma, voolama' – soru 'ebakindel'
egy – üks (ebakindel)
éj – öö
él – elama
elő- 'esi-', el 'ära', elé 'ette' – esi, ees, ette
eme 'emasloom; emis', ember 'inimene' – ema
emlő 'rind, nisa', emik vanaungari 'imema' – imema
ének 'laul' – hääl (ebakindel)
és 'ja' – ise (ebakindel)
év 'aasta' – iga, iial, ikka
ez 'see', ide 'siia', így 'nii', ily 'niisugune', itt 'siin' – et, emb- (ebakindel), iga (ebakindel)
fa – puu
falat – pala (tükk)
fészek – pesa
gyakori 'sage' – jõuk
gyalog 'jalgsi' – jalg
hagy 'jätma; laskma, lubama; järele või alles jätma; pärandama; (kellegi) hoolde jätma' – kaduma
hal – kala
háló 'võrk' – kale 'paadi järel veetav võrkkott' (ebakindel)
ház 'maja' – kodu, koda
így – nii
íny 'ige; suulagi; maitse' – ige (ebakindel)
is 'ka' – ise (ebakindel)
iz, isz murdes 'igemehaigus; vähk' – ise (ebakindel)
iszik – jooma
ívik 'kudema' – jooksma (ebakindel)
íz 'liige' – jäse (ebakindel)
izé – asi (ebakindel)
játszik 'mängima', játék 'mäng' – jutt, ütlema (ebakindel)
jég – jää
jel 'märk', jegy 'märk' – jälg (ebakindel)
jó (kohanimedes) – jõgi
jut – juhtuma
kér (paluma, küsima) – kerjama
két, kettő – kaks
ki – kes
kő, köv- – kivi
könyök – küünarnukk
lel – leidma
lök – lükkama
megy/menni – minema
meny – minia
méreg – mürk
méz – mesi
mi – mis
mos – mõskma (pesema)
-nek, -nak '-le' – nemad (ebakindel)
név – nimi
néz – näge-
nyíl – nool
nő – naine
old 'lahti siduma' – avama
orvos 'arst' – arp (ebakindel)
öv – vöö, rihm
ős 'esiisa; ürgne', vanaungari 'isa; vanaisa' – isa
savanyú – hapu (ebakindel)
-ség, -ság '-us' – hing (ebakindel)
sovány 'kõhn, sale; lahja; vilets, kehv' – hubane
szarv – sarv
szem – silm
szív – süda
tél – talv
tesz/tenni – tegema
tud – teadma, tundma
tő – tüvi
új – uus
vaj – või
vér – veri
visz – viima
vő – väimees

Vaata ka

Viited

↑ Ungari keel. Ethnologue.com, Kasutatud 24.07.2009 (inglise)
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. september 2013. Vaadatud 20. juulil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ Ago Künnap, Paula Palmeos, Tõnu Seilenthal. Põhja ja itta : lehekülgi meie sugulaskeelte uurimisloost. Tallinn, 1974, lk. 31

Kirjandus

László Keresztes. Praktiline ungari keele grammatika, Debrecen. ISBN 963-472-177-X
Ungari-eesti sõnaraamat
Ungari nimede kirjutus ja hääldus EKI teatmikus
Johanna Laakso. Brave new linguistics. Hungarian Spectrum, 7. juuli 2014.

Välislingid

Ungari keel – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[1] Ungari keel. Ethnologue.com, Kasutatud 24.07.2009 (inglise)

[2] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. september 2013. Vaadatud 20. juulil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[3] Ago Künnap, Paula Palmeos, Tõnu Seilenthal. Põhja ja itta : lehekülgi meie sugulaskeelte uurimisloost. Tallinn, 1974, lk. 31

[1]

[2]

[3]