Fennekrebased elavad Põhja-Aafrika ning Araabia ja Siinai poolsaarekõrbetes ja poolkõrbetes. Ta on kassi- või küülikusuurune pikkade kõrvadega loom. Kuumas kliimas elaval fennekil kiirgub suurte kõrvade kaudu üleliigne soojus, millest ta higinäärmete puudumise tõttu ei saa vabaneda higistamise teel. Suurte kõrvade tõttu on tal ka väga hea kuulmine, mis võimaldab saaklooma kaugelt üles leida. Saba on kohev ja pikk, paks karv liivakarva. Erinevalt teistest rebastest ei ole fennekil vänget lõhna. Teda peetakse ka lemmikloomana. Fennek on segatoiduline. Süüa armastab ta oma urus, et olla kiskjate eest kaitstud. Ta võib kaua ilma veeta läbi ajada. Fennek on öise eluviisiga, päeval varjub ta päikese eest urgu. Ta on väga vilgas ning tal on väga hea hüppevõime. Samuti on ta väga kiire kaevaja. Fennek kui liik ei ole ohustatud, kuid tema arvukus väheneb karusnahaküttide tegevuse tõttu. Loomaaedades näeb fennekit harva.
... alles hiljaaegu tehti molekulaargeneetiliste uuringutega kindlaks, et Vaikse ookeani idaosas ja Atlandi ookeani lääneosas elutsev kivikoha perekonda kuuluva kalaEpinephelus itajara eri geograafilise asukohaga populatsioonid on tegelikult eri liikidest, kuigi nende morfoloogiline sarnasus on väga suur. Vaikse ookeani idaosas elutseva kalapopulatsiooni liiginimeks sai Epinephelus quinquefasciatus. Täiskasvanud isendi pikkus on üle 180 cm ja kaal kuni 454 kg.
... sinivaala (Balaenoptera musculus) keel kaalub sama palju kui täiskasvanud elevant.
...mõned krevetiliste (infra)seltsi kuuluvad perekonnad (näiteks perekonna Pandalus liigid) on hermafrodiidid: oma elu algetapil on nad isasvähid, kuid umbes aasta või kahe pärast muutuvad nende isassuguelundid emassuguelunditeks.
...maailma suurimaks kunagi Maal elanud linnuks peetakse elevantlindu (Aepyornis maximus), kes oli ligi 3 m kõrge. Viimased elevantlinnud surid välja 10. sajandilMadagaskaril.
Bioloogia (kreeka sõnadest βίος 'elu' ja λόγος 'logos'; varem on eesti keeles kasutatud ka sõnu eluteadus ja bionoomia) on teadusharu, mis uurib elu.
Bioloogia uurib organismidemitmekesisust ja eluavaldusi, elusolendite ehitust (morfoloogiat) ja talitlust (füsioloogiat), kasvu ja arengut, päritolu, evolutsiooni, levikut jne. Elusorganismidega on tihedalt seotud energia ja aine liikumine, mille tõttu organismidel on võimalik ainevahetuse käigus oma keha üles ehitada, paraneda vigastustest ja paljuneda ehk anda järglasi.
