Semen Tõmošenko
Semen Tõmošenko (venepäraselt Semjon Timošenko; ukraina keeles Семен Костянтинович Тимошенко; 18. veebruar 1895 – 31. märts 1970) oli NSV Liidu sõjaväelane.
| Semen Tõmošenko | |
|---|---|
| Sünniaeg |
18. veebruar 1895 Orman, Akkermani maakond, Bessaraabia kubermang, Vene Keisririik (tänapäeval Furmanivka, Kilija rajoon, Odessa oblast, Ukraina) |
| Surmaaeg |
31. märts 1970 NSV Liit, Moskva |
| Teenistus |
Vene Keisririik 1914–1917, NSV Liit 1917–1960 |
| Auaste | Nõukogude Liidu marssal |
Elukäik
muudaSemen Tõmošenko sündis Ormani külas Bessaraabia kubermangus tänapäeva Ukraina aladel talupoja peres.
Ta õppis külakoolis. 1914. aasta detsembris läks Timošenko sõjaväkke. Võttis osa Esimesest maailmasõjast. 1918. aastal liitus Punaarmeega, 1919. aastal astus bolševike parteisse.
Vene kodusõja ajal võitles mitmetel rinnetel, märkimisväärseim neist oli Tsaritsõni lahing, kus kohtus Jossif Staliniga.
Pärast kodusõda oli ta sõjaväeringkonna komandör Valgevenes (al 1933), Kiievis (1935), Kaukaasias, Harkivis ja veel kord Kiievis (1938).
1939. aasta septembris võttis ta osa Poola vallutamisest ja novembris 1939 lahingutest Soome vastu Talvesõjas.
7. mail 1940 anti talle Nõukogude Liidu marssali auaste ning nimetati NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi kaitse rahvakomissariks.
22. juunil 1941, kui Saksamaa alustas sõda NSV Liiduga, võitles Timošenko läänerindel Smolenskis ja Kiievis. 19. juulil 1941 võeti kaitse rahvakomissari ametilt maha.
1942. aasta mais võitles Harkivis ning juulis pidas lahinguid Stalingradi all.
Pärast sõda juhtis mitmeid sõjaväeringkondi ning oli tööl inspektorina NSV Liidu Kaitseministeeriumis.
Semen Tõmošenko suri 31. märtsil 1970 ning on maetud Punasele väljakule Kremli müüri äärde.
Isiklikku
muudaSemen Tõmošenkol oli abikaasa, kaks tütart ja poeg.
Auastmed
muuda- 2. järgu armeekomandör, 10. september 1937
- 1. järgu armeekomandör, 8. veebruar 1939
- Nõukogude Liidu marssal, 7. mai 1940
Autasud
muuda
- Nõukogude Liidu kangelane (21. märts 1940, 18. veebruar 1965)
- Võidu orden, nr 11, 6. aprill 1945
- Lenini orden, viiekordne kavaler (22. veebruar 1938, 21. märts 1940, 21. veebruar 1945, 18. veebruar 1965, 18. veebruar 1970)
- Oktoobrirevolutsiooni orden, 22. veebruar 1968
- Punalipu orden, viiekordne kavaler (25. juuli 1920, 11. mai 1921, 22. veebruar 1930, 3. november 1944, 6. november 1947)
- Suvorovi orden, 1. klass, kolmekordne kavaler (9. oktoober 1943, 12. september 1944, 27. aprill 1945)
- medal "Moskva kaitsmise eest"
- medal "Stalingradi kaitsmise eest"
- medal "Moskva 800. aastapäev"
- medal "Võidu eest Saksamaa üle Suures Isamaasõjas 1941–1945"
- juubelimedal "20 aastat Töölis-Talupoegade Punaarmeed"
- juubelimedal "30 aastat NSV Liidu relvajõude"
- juubelimedal "40 aastat NSV Liidu relvajõude"
- juubelimedal "50 aastat NSV Liidu relvajõude"
- juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"