Mine sisu juurde

2. Diviis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatus
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
 
(ei näidata 3 kasutaja 9 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:

{{Väeüksus
{{väeüksus
|nimi= 2. Diviis
| nimi = 2. Diviis
|pilt=
| pilt =
|pildiallkiri=
| pildiallkiri =
|aeg= [[24. detsember]] 1918 – 1940
| algusaeg = [[24. detsember]] 1918
|riik=[[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti Vabariik]]
| lõpuaeg = [[1940]]
|kuuluvus=
| aeg =
|haru=
| riik = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti Vabariik]]
|liik=[[jalavägi]]
| kuuluvus =
|ülesanne=
| haru = [[Eesti maavägi]]
|suurus=[[diviis]]
| liik = [[jalavägi]]
|praegune_ülem=
| ülesanne =
|lahingud= [[Eesti Vabadussõda]]
| suurus = [[diviis]]
| alluv =
| garnison =
| garnisonisilt =
| hüüdnimi =
| patroon =
| deviis =
| värvid =
| värvisilt =
| marss =
| maskott =
| tähtpäevad =[[24. detsember]] 1918
| varustus =
| varustusesilt =
| lahingud = [[Eesti Vabadussõda]]
*[[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinne]]
*[[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinne]]
*[[Landesveeri sõda]]
*[[Landesveeri sõda]]
| lahingusilt =
|ülemad=
| aumärgid =
|märkimisväärsed_ülemad= [[Viktor Puskar]]
| autasud =
|tähtpäevad= [[24. detsember]] 1918
| lõpetatud =
| lennutunnid =
<!-- Ülemad -->
| praegune_ülem = -
| praegune_ülem_silt =
| tseremoniaalne_ülem =
| tseremoniaalne_ülem_silt =
| rügemendi_kolonel =
| rügemendi_kolonel_silt =
| märkimisväärsed_ülemad = [[polkovnik]] [[Viktor Puskar]]<br>
<!-- Sümboolika -->
| märk =
| märk_silt =
| märk_2 =
| märk_2_silt =
| märk_3 =
| märk_3_silt =
| märk_4 =
| märk_4_silt =
<!-- Õhusõidukid -->
| ründelennuk =
| pommituslennuk =
| elektrooniline_lennu =
| hävituslennuk =
| helikopter =
| rünnakhelikopter =
| püüdehävituslennuk =
| patrulllennuk =
| luurelennuk =
| õppelennuk =
| transportlennuk =
}}
}}
'''2. Diviis''' oli [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]], [[Eesti Kaitsevägi|Kaitseväe]] ja [[Eesti sõjavägi|sõjaväe]] väekoondis aastatel 1918–1940.
'''2. Diviis''' oli [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]], [[Eesti Kaitsevägi|Kaitseväe]] ja [[Eesti sõjavägi|sõjaväe]] väekoondis aastatel 1918–1940.


Diviisi [[staap]] asus [[Tartu]]s.
Diviisi [[staap]] asus [[Tartu]]s.

Diviisi rajooni kuulusid:
*alates 1928. aastast [[Tartumaa]], [[Valgamaa]], [[Võrumaa]] ja [[Petserimaa]]<ref>KAITSEVÄE ORGANISATSIOONI JA KOOSSEISUDE SEADLUS, Vabariigi Valitsuse poolt 27. aprillil 1928 a. antud seadlus, Riigi Teataja nr. 1 - 1922 a</ref> ja
*[[1. veebruar]]ist [[1940]] kuulusid diviisi rajooni [[Tartu Sõjaväeringkond]] ([[Tartumaa]]) ja [[Võru-Petseri Sõjaväeringkond]] ([[Võrumaa|Võru-]] ja [[Petserimaa]]<ref>[http://www.nommevalitsus.org/?p=8630 Vabariigi Presidendi otsus nr.3, 16. jaanuaril 1940], [[Riigi Teataja]] 1940, nr.9, art 57</ref>); 1934 oli ka moodustatud [[Valga Kaitseringkond]] (aastast 1937 Valga Sõjaväeringkond)<ref name="Õun, 2001">[[Mati Õun]], 2001. Eesti sõjavägi 1920–1940. Tallinn: [[Tammiskilp]]. Lk 13</ref>


==Juhtkond ja koosseis==
==Juhtkond ja koosseis==
39. rida: 81. rida:
*kolonel [[Eduard-Alfred Kubbo]], 2. Diviisi ülema kt, märts 1927 – märts 1929,
*kolonel [[Eduard-Alfred Kubbo]], 2. Diviisi ülema kt, märts 1927 – märts 1929,
*Nikolai Reek, 2. Diviisi ülem, 4. detsember 1928 – 6. märts 1934,
*Nikolai Reek, 2. Diviisi ülem, 4. detsember 1928 – 6. märts 1934,
*diviisiülema ajutine kohusetäitjalt kolonel [[Paul Borkmann]], 1934
*diviisiülema kohustetäitja<ref>Postimees, 02.10.1934, nr. 269, lk. 7.</ref> kolonel [[August Traksmann]], 1934
*kindralmajor [[Jaan Kruus]], 1. september 1936 – 1940
*kindralmajor [[Jaan Kruus]], 1. september 1936 – 1940
{{Väeüksus
{{Väeüksus
62. rida: 106. rida:
*[[kapten]] [[Villem Saarsen]], 2 Diviisi staabiülem, 10. juuli 1920 – märts 1921
*[[kapten]] [[Villem Saarsen]], 2 Diviisi staabiülem, 10. juuli 1920 – märts 1921
*kolonelleitnant [[Karl Aleksander Freimann]]
*kolonelleitnant [[Karl Aleksander Freimann]]
*kolonelleitnant [[Jaan Lukas]], 2 Diviisi staabiülema kt ja staabiülem, 1936 – 1939
[[Pilt:Polkovnik Puskar.jpg|thumb|Polkovnik [[Viktor Puskar]]]]


==2. Diviis Vabadussõjas==
==2. Diviis Vabadussõjas==
[[Vabadussõda|Vabadussõja]] alguses moodustati [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinde]] üksustest 8. detsembril 1918 esialgu [[1. Diviis|1. diviis]]i [[1. Eesti brigaad]] polkovnik [[Ernst Limberg]]i juhtimisel.
Eesti sõjavägede ülemjuhataja J. Laidoneri korralduse alusel kuulus 2. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda [[Tartu maakond|Tartu]], [[Võru maakond|Võru]], [[Petseri maakond]].


24. detsembril 1918. aastal reorganiseeriti 1. brigaad 2. diviisiks, 2. diviisile allusid [[2. Jalaväepolk|2.]], [[3. Jalaväepolk|3.]] ja [[6. Jalaväepolk|6. jalaväepolk]] ning Kaitseliidu osad. Eesti sõjavägede ülemjuhataja J. Laidoneri korralduse alusel kuulus 2. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda [[Tartu maakond|Tartu]], [[Võru maakond|Võru]], [[Petseri maakond]]. Diviisi tegevuspiirkond oli kogu [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinne]], selle staap asus Viljandis, pärast Tartu vabastamist 14. jaanuaril 1919 asus staap Tartusse.
[[Vabadussõda|Vabadussõja]] alguses moodustati [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinde]] üksustest 8. detsembril 1918 esialgu [[1. Eesti brigaad]] polkovnik [[Ernst Limberg]]i juhtimisel.


[[24. detsember|24. detsembril]] [[1918]]. aastal määrati 2. diviisi ülemaks [[polkovnik]] [[Viktor Puskar]], diviisi staabiülemaks [[kapten]] [[Konrad Rotschild]]. 20. veebruarist 1919. aastal oli [[2. diviisi 1. brigaad]]i ülem [[Eduard-Alfred Kubbo]].
24. detsembril reorganiseeriti 1. brigaad 2. diviisiks, 2. diviisile allusid [[2. Jalaväepolk|2.]], [[3. Jalaväepolk|3.]] ja [[6. Jalaväepolk|6. jalaväepolk]] ning Kaitseliidu osad.


1919. aasta märtsis jäi 2. diviisi piirkonnaks [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinne]] Valgast ida poole, samuti [[Peipsi järv]]e rannakaitse kuni [[Lohusuu]]ni, milleks oli loodud [[Peipsi rannakaitsepataljon]]. 1919. aasta kevadel peeti ägedaid lahinguid [[Võrumaa]]l, mis viisid Pihkva vallutamiseni 28. mail 1919. aastal.
[[24. detsember|24. detsembril]] [[1918]] määrati 2. diviisi ülemaks [[polkovnik]] [[Viktor Puskar]], diviisi staabiülemaks [[kapten]] [[Konrad Rotschild]]. 20. veebruarist 1919. aastal oli 2. diviisi 1. brigaadi ülem [[Eduard-Alfred Kubbo]].

{{Vabadussõja lahingud}}
1919. aasta juulis kuulusid 2. diviisi koosseisu [[5. Jalaväepolk|5.]], [[6. Jalaväepolk|6.]] ja [[7. jalaväepolk]], [[Sakala partisanide pataljon]], [[Skouts Üksik Jalaväepataljon|Scoutspataljon]], [[Taani vabatahtlike kompanii|Taani vabatahtlike rood]].

1919. aastal Pihkvast taandumise järel asusid 2. diviisi väeosad positsioonidele [[Petserimaa]]l ning detsembris 1919. aastal kuulusid 2. diviisi [[2. Jalaväepolk|2.]], [[5. Jalaväepolk|5.]] ja [[7. jalaväepolk]], [[Sakala partisanide pataljon]], [[2. Suurtükiväepolk]], [[1. raskesuurtükidivisjon]], [[1. ratsapolk]], [[Katšanovi üksikpataljon|Katšanovi pataljon]], [[Stanisław Bułak-Bałachowicz|Bułak-Bałachowicz]]i pataljon, [[2. diviisi tagavarapataljon]].


==2. Diviis 1920–1940==
==2. Diviis 1920–1940==
Diviisi [[staap]] asus [[Tartu]]s, praeguse [[Barclay hotell]]i hoones.
Diviisi [[staap]] asus [[Tartu]]s, praeguse [[Barclay hotell]]i hoones.


Diviisi rajooni kuulusid alates 1928. aastast [[Tartumaa]], [[Valgamaa]], [[Võrumaa]] ja [[Petserimaa]]<ref>KAITSEVÄE ORGANISATSIOONI JA KOOSSEISUDE SEADLUS, Vabariigi Valitsuse poolt 27. aprillil 1928 a. antud seadlus, Riigi Teataja nr. 1 - 1922 a</ref>
Alates [[1. veebruar]]ist [[1940]] kuulusid diviisi rajooni [[Tartu Sõjaväeringkond]] ([[Tartumaa]]) ja [[Võru-Petseri Sõjaväeringkond]] ([[Võrumaa|Võru-]] ja [[Petserimaa]]).

15. märtsist 1924. aastal muudeti suurtükiväe organisatsioon järgmiseks: [[1. diviis]]il oli [[1. diviisi suurtükivägi]], 2. diviisil [[2. diviisi suurtükivägi]] ja [[3. diviis]]il [[3. suurtükiväe rügement]]. Mõlema diviisi suurtükiväed jagunesid kaheks grupiks.

Alates [[1. veebruar]]ist [[1940]] kuulusid diviisi rajooni [[Tartu Sõjaväeringkond]] ([[Tartumaa]]) ja [[Võru-Petseri Sõjaväeringkond]] ([[Võrumaa|Võru-]] ja [[Petserimaa]]). 2. diviisi kaitsepiirkond ulatus [[Peipsi järv]]e loodeservalt [[Eesti-Läti piir|Läti piirini]]. Kaitsepiirkond oli jagatud neljaks kaitselõiguks: 1 kattis [[Laura]] teedesõlme eelkõige läbi Läti kirdeosa tuleva rünnaku vastu; 2. [[Velje järv]]e - [[Irboska]] positsioon [[Petserimaa]]l, mis kattis [[Pihkva]]–[[Riia–Pihkva maantee|Riia kivitee]] ja ka [[Irboska–Petseri maantee]] suunda; 3. [[Vilo]]– [[Optjoki jõgi|Optjok]]i positsioon kattis [[Pihkva–Riia raudtee|Pihkva–Petseri raudtee]] suunda ja 4. Peipsi järve, [[Lämmijärv]]e ja [[Pihkva järv]]e kaldal. 2. diviisi operatiivalluvuses oli ka [[Peipsi laevastiku divisjon]].

[[Riigivanem]]a otsusega [[1940. aasta Eestis|1940. aasta]]st, alates 1. veebruarist jaotati Eesti Vabariigi maaala neljaks diviisi rajooniks ja viimased omakorda sõjaväeringkondadeks järgmiselt:
*[[1. diviis]]i rajoon: [[Narva Sõjaväeringkond]], kuhu kuulus idapoolne osa [[Virumaa]]st, ja [[Viru-Järva Sõjaväeringkond]], kuhu kuulusid läänepoolne osa Virumaast ja [[Järvamaa]].
*2. diviisi rajoon: [[Tartu Sõjaväeringkond]], kuhu kuulus [[Tartumaa]], ja [[Võru-Petseri Sõjaväeringkond]], kuhu kuulusid [[Võrumaa|Võru-]] ja [[Petserimaa]]<ref>[https://web.archive.org/web/20160305100837/http://www.nommevalitsus.org/?p=8630 Vabariigi Presidendi otsus nr.3, 16. jaanuaril 1940], [[Riigi Teataja]] 1940, nr.9, art 57</ref>. 1934 oli ka moodustatud [[Valga Kaitseringkond]] (aastast 1937 Valga Sõjaväeringkond)<ref name="Õun, 2001">[[Mati Õun]], 2001. Eesti sõjavägi 1920–1940. Tallinn: [[Tammiskilp]]. Lk 13</ref>
*[[3. diviis]]i rajoon: [[Harju Sõjaväeringkond]], kuhu kuulus [[Harjumaa]], ja [[Lääne-Saare Sõjaväeringkond]], kuhu kuulusid [[Läänemaa|Lääne-]] ja [[Saaremaa]].
*[[4. diviis]]i rajoon: [[Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond]] [[Pärnumaa|Pärnu-]] Ja [[Viljandimaa]]ga ja [[Valga Sõjaväeringkond]] [[Valgamaa]]ga<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/01/27/102 Loodi neli diviiside piirkonda.], Uus Eesti, nr. 25, 27 jaanuar 1940</ref>.


Diviisi operatiivalluvusse kuulus [[Peipsi Laevastiku Divisjon]].
Diviisi operatiivalluvusse kuulus [[Peipsi Laevastiku Divisjon]].

Viimane redaktsioon: 1. september 2022, kell 21:57

2. Diviis
Tegev 24. detsember 1918–1940
Riik Eesti Vabariik
Haru Eesti maavägi
Liik jalavägi
Suurus diviis
Tähtpäevad 24. detsember 1918
Lahingud

Eesti Vabadussõda

Ülemad
Praegune ülem -
Võtmeisikud polkovnik Viktor Puskar

2. Diviis oli Eesti Rahvaväe, Kaitseväe ja sõjaväe väekoondis aastatel 1918–1940.

Diviisi staap asus Tartus.

Juhtkond ja koosseis

[muuda | muuda lähteteksti]

Diviisiülemad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • polkovnik Ernst Limberg, 2. Diviisi ülema kt, 23. – 25. detsember 1918,
  • polkovnik Viktor Puskar, 2. Diviisi ülema kt, 25. detsember 1918 – 2. jaanuar 1919,
  • polkovnik Johan Unt, 2. Diviisi ülem, 28. jaanuar 1919[1] –
  • polkovnik Viktor Puskar, 2. Diviisi ülem, 19. veebruar 1919 – 21. juuli 1920,
  • kindralmajor Otto Heinze, 1921,
  • kindralmajor Ernst Põdder, 1. jaanuar 1921 – 31. oktoober 1926,
  • Nikolai Reek, 2. Diviisi ülem, 1. november 1926 – 3. märts 1927,
  • kolonel Eduard-Alfred Kubbo, 2. Diviisi ülema kt, märts 1927 – märts 1929,
  • Nikolai Reek, 2. Diviisi ülem, 4. detsember 1928 – 6. märts 1934,
  • diviisiülema ajutine kohusetäitjalt kolonel Paul Borkmann, 1934
  • diviisiülema kohustetäitja[2] kolonel August Traksmann, 1934
  • kindralmajor Jaan Kruus, 1. september 1936 – 1940
2. Diviisi Staap
Tegev 24. detsember 1918 – 1940
Ülemad
Võtmeisikud Konrad Rotschild
Viktor Mutt

Diviisi staabiülemad

[muuda | muuda lähteteksti]

2. Diviis Vabadussõjas

[muuda | muuda lähteteksti]

Vabadussõja alguses moodustati Lõunarinde üksustest 8. detsembril 1918 esialgu 1. diviisi 1. Eesti brigaad polkovnik Ernst Limbergi juhtimisel.

24. detsembril 1918. aastal reorganiseeriti 1. brigaad 2. diviisiks, 2. diviisile allusid 2., 3. ja 6. jalaväepolk ning Kaitseliidu osad. Eesti sõjavägede ülemjuhataja J. Laidoneri korralduse alusel kuulus 2. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda Tartu, Võru, Petseri maakond. Diviisi tegevuspiirkond oli kogu Lõunarinne, selle staap asus Viljandis, pärast Tartu vabastamist 14. jaanuaril 1919 asus staap Tartusse.

24. detsembril 1918. aastal määrati 2. diviisi ülemaks polkovnik Viktor Puskar, diviisi staabiülemaks kapten Konrad Rotschild. 20. veebruarist 1919. aastal oli 2. diviisi 1. brigaadi ülem Eduard-Alfred Kubbo.

1919. aasta märtsis jäi 2. diviisi piirkonnaks Lõunarinne Valgast ida poole, samuti Peipsi järve rannakaitse kuni Lohusuuni, milleks oli loodud Peipsi rannakaitsepataljon. 1919. aasta kevadel peeti ägedaid lahinguid Võrumaal, mis viisid Pihkva vallutamiseni 28. mail 1919. aastal.

1919. aasta juulis kuulusid 2. diviisi koosseisu 5., 6. ja 7. jalaväepolk, Sakala partisanide pataljon, Scoutspataljon, Taani vabatahtlike rood.

1919. aastal Pihkvast taandumise järel asusid 2. diviisi väeosad positsioonidele Petserimaal ning detsembris 1919. aastal kuulusid 2. diviisi 2., 5. ja 7. jalaväepolk, Sakala partisanide pataljon, 2. Suurtükiväepolk, 1. raskesuurtükidivisjon, 1. ratsapolk, Katšanovi pataljon, Bułak-Bałachowiczi pataljon, 2. diviisi tagavarapataljon.

2. Diviis 1920–1940

[muuda | muuda lähteteksti]

Diviisi staap asus Tartus, praeguse Barclay hotelli hoones.

Diviisi rajooni kuulusid alates 1928. aastast Tartumaa, Valgamaa, Võrumaa ja Petserimaa[3]

15. märtsist 1924. aastal muudeti suurtükiväe organisatsioon järgmiseks: 1. diviisil oli 1. diviisi suurtükivägi, 2. diviisil 2. diviisi suurtükivägi ja 3. diviisil 3. suurtükiväe rügement. Mõlema diviisi suurtükiväed jagunesid kaheks grupiks.

Alates 1. veebruarist 1940 kuulusid diviisi rajooni Tartu Sõjaväeringkond (Tartumaa) ja Võru-Petseri Sõjaväeringkond (Võru- ja Petserimaa). 2. diviisi kaitsepiirkond ulatus Peipsi järve loodeservalt Läti piirini. Kaitsepiirkond oli jagatud neljaks kaitselõiguks: 1 kattis Laura teedesõlme eelkõige läbi Läti kirdeosa tuleva rünnaku vastu; 2. Velje järve - Irboska positsioon Petserimaal, mis kattis Pihkva–Riia kivitee ja ka Irboska–Petseri maantee suunda; 3. Vilo– Optjoki positsioon kattis Pihkva–Petseri raudtee suunda ja 4. Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve kaldal. 2. diviisi operatiivalluvuses oli ka Peipsi laevastiku divisjon.

Riigivanema otsusega 1940. aastast, alates 1. veebruarist jaotati Eesti Vabariigi maaala neljaks diviisi rajooniks ja viimased omakorda sõjaväeringkondadeks järgmiselt:

Diviisi operatiivalluvusse kuulus Peipsi Laevastiku Divisjon.

1940. aastal kuulusid diviisi koosseisu järgmised väeosad:

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Sõjavägede Ülemjuhataja päevakäsk nr 40, 28. jaanuar 1919
  2. ↑ Postimees, 02.10.1934, nr. 269, lk. 7.
  3. ↑ KAITSEVÄE ORGANISATSIOONI JA KOOSSEISUDE SEADLUS, Vabariigi Valitsuse poolt 27. aprillil 1928 a. antud seadlus, Riigi Teataja nr. 1 - 1922 a
  4. ↑ Vabariigi Presidendi otsus nr.3, 16. jaanuaril 1940, Riigi Teataja 1940, nr.9, art 57
  5. ↑ Mati Õun, 2001. Eesti sõjavägi 1920–1940. Tallinn: Tammiskilp. Lk 13
  6. ↑ Loodi neli diviiside piirkonda., Uus Eesti, nr. 25, 27 jaanuar 1940
Rahvaväe diviisid
1. Diviis  • 2. Diviis • 3. Diviis •
jalaväepolgud
pataljonid
Kaitsepataljonid
Eesti Meredessantpataljon • Tallinna Kooliõpilaste pataljon • Ingeri pataljon • Balti pataljon • Peipsi rannakaitsepataljon • 1. diviisi tagavarapataljon • 2. diviisi tagavarapataljon • 3. diviisi tagavarapataljon • Tartu kooliõpilaste pataljon • Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljon • Soomusrongide diviisi tagavarapataljon • Katšanovi üksikpataljon • Pankjavitsa pataljon • Tallinna tagavarapataljon • Vahipataljon • 1. piirikütipataljon • Inseneripataljon •
Tallinna 1. kaitsepataljon • Tallinna 2. kaitsepataljon  • Tallinna 3. kaitsepataljon  • Tartu kaitsepataljon • Järvamaa kaitsepataljon • Viljandi kaitsepataljon • Viljandi 2. kaitsepataljon  • Pärnu kaitsepataljon • Pärnu 2. kaitsepataljon  • Saaremaa kaitsepataljon • Narva kaitsepataljon • Võru kaitsepataljon
Ratsaväeüksused
Ratsapolk • 1. ratsapolk • 2. ratsapolk • Ratsa-tagavara divisjon • Tallinna üksik eskadron • Soomusrongide Diviisi eskadron • Balti pataljoni eskadron •
Soomusrongide Divisjon/Diviis
Laiarööpmelised soomusrongid:
Kitsarööpmelised soomusrongid:
Soomusautod, Soomusautode Kolonn:
suurtükiväepolgud
kindluse raskesuurtükivägi
positsioonipatareid
Eesti Merejõudude
Läänemere laevastiku divisjon
Peipsi laevastiku divisjon
rannapatareid
Eesti Meredessantpataljon
Vambola • Lennuk  • Lembit • Meeme •
Taara • Uku  • Vanemuine  • Tartu • Ahti
Aegna rannapatarei nr 1 • Aegna rannapatarei nr 2 • Aegna rannapatarei nr 3  • Naissaare rannapatarei nr. 4  • Naissaare rannapatarei nr. 5  • Suuropi rannapatarei nr. 6
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=2._Diviis&oldid=6186836"