Soomusautode Kolonn

Soomusautode kolonn
Tegev	14. aprill 1919 – 10. veebruar 1921
Riik	Eesti
Kuuluvus	Eesti Rahvavägi
Liik	Soomusvägi
Osa	Soomusrongide divisjon/diviis
Tähtpäevad	14. aprill
Lahingud	Eesti Vabadussõda
Ülemad
Soomusautode kolonni ülem	August Nieländer; Albert Ojasson

Soomusautode kolonn oli Eesti Vabadussõja ajal 14. aprillil 1919 moodustatud soomusväeosa, mis moodustati iseseisva väeosana 14. aprillil 1919 Eesti Vabadussõja algetapil ehitatud ja algselt jalaväepolkude juures tegutsenud üksikutest soomusautodest. Kolonn oli eelkõige administratiivüksus, lahinguülesandeid täites allus konkreetne soomusauto ikkagi selle jalaväepolgu ülemale, kelle tegevust parajasti toetati. Pärast Vabadussõda Soomusautode Kolonn iseseisva väeosana kaotati ja viimase päevakäsuga 10. veebruaril 1921 formeeriti ümber soomusautode rooduks Soomusrongide brigaadis.

Ajalugu

Soomusautode ehitamist alustati Tallinnas, Tallinna sadamatehastes ühel ajal soomusrongidega. Vabadussõja ajal ehitati soomusautosi Tallinnas ja üks Vanapagan Pärnus. Tallinnas soomusautod ehitati - 1 Federali (Estonia), 1 Renault' (Tasuja) ja 1 Packardi (Wahur) ning 5 AEC (Toonela, Wibuane, Kalewipoeg, Kotkasilm ja Erilane (hiljem Lembit)) šassiidele. Pärnus ehitati 1 soomusauto - Delahaye alusele (Wanapagan). Esimene soomusauto Estonia valmis juba 1918. aasta lõpul ja jäi esialgu Tallinna valveteenistuseks. Teisena valminud soomusauto Tasuja saadeti 13. jaanuaril 1919 Viljandisse ning Tasuja jõudis rindele 20. jaanuaril. Esimene lahing oli Tasujal 22. jaanuaril Tõrva piirkonnas Helmes. Tasuja osales lahingutes Lõuna-Eestis ja jäi 1919. aasta märtsis lahingus Orava mõisa juures maastikul kinni ja hukkus. 1919. aasta märtsi algul jõudis rindele kodusel teel Pärnus valminud soomusauto Vanapagan ja toetas 6. jalaväepolgu tegevust.

14. märtsil vallutasid Soome Põhja Pojad lahingus Vastseliina juures ühe vaenlase soomusauto ja andsid selle üle eestlastele, mis sai pärast remonti ja mehitamist nime Pisuhänd. Sõja jooksul võeti vastastelt 4 soomusautot - Peerless šassiil (Pisuhänd (soomusauto)|), 2 Austin-Putilovetsi (Tasuja ja Suur Tõll) ja Fiat (Wambola).

Austin-Putilovets soomusauto, Peterburi Suurtükiväemuuseumis

Kui esimesed soomusautod valmisid, saadeti need kohe rindele ja allutati operatiivselt polguülemale, kelle juures tegutseti ning administratiivne alluvus jäi lahtiseks. Hiljem allutati need formaalselt Soomusrongide Divisjonile ja 14. aprillil 1919 moodustati iseseisev üksus Soomusautode kolonn, mille alluvusse kõik soomusautod koondati. Reaalselt tegutsesid soomusautod ka edaspidi üksikult erinevate jalaväeüksuste juures. Väeosa peamiseks ülesandeks sai lahinguüksuste varustamise ja remondiga tegelemine.^[1]

Üksuse esimeseks ülemaks sai alamkapten August Nieländer, kes oli küll Vene armees läbinud soomusautode kursuse, kuid oli seal tegelikult sõjaväemuusik. Nieländer polnud paraku oma ülesannete kõrgusel ega saanud väeosa formeerimise ja juhtimisega reaalselt hakkama. Ta asendati 10. oktoobril 1919 leitnant Albert Ojassoniga. Ojassoni juhtimisel hakkas väeosa tõeliselt arenema: staabi juurde moodustati tehnika- ja majandusosakond. Tehnikaosakonna ülemaks sai varem Tallinnas soomusautode ehitamist organiseerinud kapten Arthur Uus (1893–1920), kes moodustas väeosa oma töökoja soomusautode remontimiseks. Varem oli remonti teostatud Soomusrongide Diviisi liikuvas töökojas, kus n-ö võõra üksuse tehnikat remonditi viimases järjekorras. Iga soomusauto meeskond oli ise varuosi kogunud ja püüdis neid teiste meeskondade eest varjata.^[1]

Soomusautode arvu suurenedes jagati need rühmadeks. Soomusrongide diviisi soomusautode kolonni 2. rühma^[2] ülem oli alamkapten Konstantin Kanep. Vahetult enne Vabadussõja lõppu oli kolm soomusautorühma, igaühes kolm soomusautot. Pärast vabadussõda 25. veebruaril 1920 moodustati veel neljaski, kuhu kuulus 2 soomusautot.

Veidi enne Vabadussõja lõppu jõuti soomusrongide diviisi välipatareist nr 12 moodustada soomusautode kolonni suurtükirühm, kuhu kuulusid 5-tonnise kandejõuga soomustatud veokid Puuk ja Sorts, millel paiknesid 1902. aasta 76 mm vene välikahurid Vemmal ja Müristaja.^[1] Pärast Vabadussõda need masinad lammutati^[3]

Soomusautode kolonni ülemad

August Nieländer, soomusautode kolonni ülem aprill 1919 – 10. oktoober 1919;^[1]
Albert Ojasson, soomusautode kolonni ülem 10. oktoober 1919 – 10. veebruar 1921.^[1]

Organisatsioon

Soomusautode kolonni staabis olid rivi-, tehnika- ja majandusosakond ning sidekomando. Soomusrongide eeskujul oli plaanis luua ka dessantüksus, kuid sõda lõppes enne, kui see teostada jõuti. Vahetult pärast Vabadussõja lõppu 14. aprillil 1920 kuulus üksusse 12 soomusautot, 2 soomusveokit suurtükkidega, 6 veoautot, 2 kergeveoautot, üks laskemoonaauto, üks sõiduauto ja 4 mootorratast.^[1] Lisaks all tabelis toodud soomusautodele kuulus üksusse ka soomusauto Vanapagan, mida rivikoosseisu ei kinnitatud. Seda kasutati mõnda aega õppemasinana ning paigutati siis ilma relvade ja mootorita lattu kui oma aja ära elanud masin.^[4]

**Soomusautode kolonni rivikoosseis**^[1]
Rühm	Moodustatud	Soomusautod	Muu koosseis
1. rühm	?	Kalevipoeg, Pisuhänd, Estonia	3 veoautot ja 2 mootorratast
2. rühm	6. juuli 1919	Wibulane, Toonela, Wahur	3 veoautot
3. rühm	?	Tasuja, Kotkasilm, Erilane (hiljem Lembit)	2 veoautot
4. rühm	25. veebruar 1920	Suur Tõll, Vambola
Suurtükirühm	?	Soomusveokid: Puuk, Sorts

Vaata ka

Auto-tankirügement

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 Noormets, Õun 1999, lk 56–59
↑ Wabaduse Risti saajate nimekiri., Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 191, 27 august 1920
↑ Mati Õun, Liikursuurtükid: kahuriga veoautost mobiilse tipprelvani, forte.delfi.ee, 8.06.2017
↑ Noormets, Õun 1999, lk 24

Kirjandus

Tiit Noormets, Mati Õun. Eesti soomusmasinad. Soomusautod ja tankid 1918–1940. Kirjastus Tammiskilp, Tallinn 1999, ISBN 9985-60-692-2

Välislingid

Tiit Noormets "Eesti soomusautod", ajakiri Tehnikamaailm

[oun1-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 Noormets, Õun 1999, lk 56–59

[2] Wabaduse Risti saajate nimekiri., Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 191, 27 august 1920

[3] Mati Õun, Liikursuurtükid: kahuriga veoautost mobiilse tipprelvani, forte.delfi.ee, 8.06.2017

[oun2-4] Noormets, Õun 1999, lk 24

[1]

[2]

[3]

[4]

v r Eesti Rahvaväe väeosad Eesti Vabadussõjas
Rahvaväe diviisid	1. Diviis • 2. Diviis • 3. Diviis •
jalaväepolgud	1. Jalaväepolk • 2. Jalaväepolk • 3. Jalaväepolk • 4. Jalaväepolk • 5. Jalaväepolk • 6. Jalaväepolk • 7. Jalaväepolk • 8. Jalaväepolk • 9. Jalaväepolk • Kalevlaste Maleva polk • Kuperjanovi partisanipolk • Sakala partisanide polk • Scoutspolk • Ingeri polk
pataljonid Kaitsepataljonid	Eesti Meredessantpataljon • Tallinna Kooliõpilaste pataljon • Ingeri pataljon • Balti pataljon • Peipsi rannakaitsepataljon • 1. diviisi tagavarapataljon • 2. diviisi tagavarapataljon • 3. diviisi tagavarapataljon • Tartu kooliõpilaste pataljon • Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljon • Soomusrongide diviisi tagavarapataljon • Katšanovi üksikpataljon • Pankjavitsa pataljon • Tallinna tagavarapataljon • Vahipataljon • 1. piirikütipataljon • Inseneripataljon • Tallinna 1. kaitsepataljon • Tallinna 2. kaitsepataljon • Tallinna 3. kaitsepataljon • Tartu kaitsepataljon • Järvamaa kaitsepataljon • Viljandi kaitsepataljon • Viljandi 2. kaitsepataljon • Pärnu kaitsepataljon • Pärnu 2. kaitsepataljon • Saaremaa kaitsepataljon • Narva kaitsepataljon • Võru kaitsepataljon
Ratsaväeüksused	Ratsapolk • 1. ratsapolk • 2. ratsapolk • Ratsa-tagavara divisjon • Tallinna üksik eskadron • Soomusrongide Diviisi eskadron • Balti pataljoni eskadron •
Soomusrongide Divisjon/Diviis Laiarööpmelised soomusrongid: Kitsarööpmelised soomusrongid: Soomusautod, Soomusautode Kolonn:	Soomusrongide Divisjon/Soomusrongide Diviis: Laiarööpmeline soomusrong nr. 1 (LRSR “Kapten Irw”) • LRSR nr. 2 • LRSR nr. 3 • LRSR nr. 4 • LRSR nr. 5 • LRSR nr. 6 KRSR nr. 1 • KRSR nr. 2 • KRSR nr. 3 • KRSR nr. 4 • KRSR nr. 5 Soomusauto "Estonia" • "Tasuja" • "Wahur" • "Toonela" • "Wibulane" • "Kalevipoeg" • "Vanapagan" • "Pisuhänd" • "Suur Tõll"
suurtükiväepolgud kindluse raskesuurtükivägi positsioonipatareid	1. Suurtükiväepolk • 2. Suurtükiväepolk • 3. Suurtükiväepolk • 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjon • 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjon • Balti pataljoni patarei • Ingeri patarei • Katšanovi patarei kuus positsioonipatareid
Eesti Merejõudude Läänemere laevastiku divisjon Peipsi laevastiku divisjon rannapatareid	Eesti Meredessantpataljon Vambola • Lennuk • Lembit • Meeme • Taara • Uku • Vanemuine • Tartu • Ahti Aegna rannapatarei nr 1 • Aegna rannapatarei nr 2 • Aegna rannapatarei nr 3 • Naissaare rannapatarei nr. 4 • Naissaare rannapatarei nr. 5 • Suuropi rannapatarei nr. 6