2. Diviis: erinevus redaktsioonide vahel

2. Diviisi Staap
Tegev	24. detsember 1918 – 1940
Ülemad
Võtmeisikud	Konrad Rotschild; Viktor Mutt

2. Diviis
Tegev	24. detsember 1918 – 1940
Riik	Eesti Vabariik
Liik	jalavägi
Suurus	diviis
Tähtpäevad	24. detsember 1918
Lahingud	Eesti Vabadussõda Lõunarinne; Landesveeri sõda;
Ülemad
Võtmeisikud	Viktor Puskar

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 3. juuni 2016, kell 17:03

2. Diviis oli Eesti Rahvaväe, Kaitseväe ja sõjaväe väekoondis aastatel 1918–1940.

Diviisi staap asus Tartus.

Diviisi rajooni kuulusid:

alates 1928. aastast Tartumaa, Valgamaa, Võrumaa ja Petserimaa^[1] ja
1. veebruarist 1940 kuulusid diviisi rajooni Tartu Sõjaväeringkond (Tartumaa) ja Võru-Petseri Sõjaväeringkond (Võru- ja Petserimaa^[2]); 1934 oli ka moodustatud Valga Kaitseringkond (aastast 1937 Valga Sõjaväeringkond)^[3]

Juhtkond ja koosseis

Diviisiülemad

polkovnik Ernst Limberg, 2. Diviisi ülema kt, 23. – 25. detsember 1918,
polkovnik Viktor Puskar, 2. Diviisi ülema kt, 25. detsember 1918 – 2. jaanuar 1919,
polkovnik Johan Unt, 2. Diviisi ülem, 28. jaanuar 1919^[4] –
polkovnik Viktor Puskar, 2. Diviisi ülem, 19. veebruar 1919 – 21. juuli 1920,
- Eduard-Alfred Kubbo, 2. Diviisi ülema abi, 3. aprillist 1919 – Vabadussõja lõpuni,
- Siegfried Pinding, 2. Diviisi ülema teine abi, 3. aprillist 1919 – Vabadussõja lõpuni,
kindralmajor Otto Heinze, 1921,
kindralmajor Ernst Põdder, 1. jaanuar 1921 – 31. oktoober 1926,
Nikolai Reek, 2. Diviisi ülem, 1. november 1926 – 3. märts 1927,
kolonel Eduard-Alfred Kubbo, 2. Diviisi ülema kt, märts 1927 – märts 1929,
Nikolai Reek, 2. Diviisi ülem, 4. detsember 1928 – 6. märts 1934,
kindralmajor Jaan Kruus, 1. september 1936 – 1940

Diviisi staabiülemad

kapten Konrad Rotschild, 2. Diviisi staabiülema kt, 24. detsember 1918 – 23. veebruar 1919,
polkovnik Viktor Mutt, 2. Diviisi staabiülem, 23. veebruar 1919 – Vabadussõja lõpuni,

Fail:Polkovnik Puskar.jpg

Polkovnik Viktor Puskar

2. Diviis Vabadussõjas

Eesti sõjavägede ülemjuhataja J. Laidoneri korralduse alusel kuulus 2. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda Tartu, Võru, Petseri maakond.

Vabadussõja alguses moodustati Lõunarinde üksustest 8. detsembril 1918 esialgu 1. Eesti brigaad polkovnik Ernst Limbergi juhtimisel.

24. detsembril reorganiseeriti 1. brigaad 2. diviisiks, 2. diviisile allusid 2., 3. ja 6. jalaväepolk ning Kaitseliidu osad.

24. detsembril 1918 määrati 2. diviisi ülemaks polkovnik Viktor Puskar, diviisi staabiülemaks kapten Konrad Rotschild. 20. veebruarist 1919. aastal oli 2. diviisi 1. brigaadi ülem Eduard-Alfred Kubbo.

2. Diviis 1920–1940

Diviisi staap asus Tartus, praeguse Barclay hotelli hoones.

Alates 1. veebruarist 1940 kuulusid diviisi rajooni Tartu Sõjaväeringkond (Tartumaa) ja Võru-Petseri Sõjaväeringkond (Võru- ja Petserimaa).

Diviisi operatiivalluvusse kuulus Peipsi Laevastiku Divisjon.

1940. aastal kuulusid diviisi koosseisu järgmised väeosad:

7. Jalaväerügement Võrus ja Petseris - piirikatteüksusena
8. Üksik Jalaväepataljon Võrus
2. Üksik Jalaväepataljon Tartus
Kuperjanovi Partisanide Pataljon Tartus
Ratsarügement Tartus
3. Suurtükiväegrupp Tartus (1. patarei Petseris ja 3. patarei Vana-Nursis)
4. Suurtükiväegrupp Tartus
2. Tankitõrjekompanii Võrus

Viited

↑ KAITSEVÄE ORGANISATSIOONI JA KOOSSEISUDE SEADLUS, Vabariigi Valitsuse poolt 27. aprillil 1928 a. antud seadlus, Riigi Teataja nr. 1 - 1922 a
↑ Vabariigi Presidendi otsus nr.3, 16. jaanuaril 1940, Riigi Teataja 1940, nr.9, art 57
↑ Mati Õun, 2001. Eesti sõjavägi 1920–1940. Tallinn: Tammiskilp. Lk 13
↑ Sõjavägede Ülemjuhataja päevakäsk nr 40, 28. jaanuar 1919

[1] KAITSEVÄE ORGANISATSIOONI JA KOOSSEISUDE SEADLUS, Vabariigi Valitsuse poolt 27. aprillil 1928 a. antud seadlus, Riigi Teataja nr. 1 - 1922 a

[2] Vabariigi Presidendi otsus nr.3, 16. jaanuaril 1940, Riigi Teataja 1940, nr.9, art 57

[Õun,_2001-3] Mati Õun, 2001. Eesti sõjavägi 1920–1940. Tallinn: Tammiskilp. Lk 13

[4] Sõjavägede Ülemjuhataja päevakäsk nr 40, 28. jaanuar 1919

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 24. rida: / 24. rida: @@
 Diviisi rajooni kuulusid:
 *alates 1928. aastast [[Tartumaa]], [[Valgamaa]], [[Võrumaa]] ja [[Petserimaa]]<ref>KAITSEVÄE ORGANISATSIOONI JA KOOSSEISUDE SEADLUS, Vabariigi Valitsuse poolt 27. aprillil 1928 a. antud seadlus, Riigi Teataja nr. 1 - 1922 a</ref> ja
-*[[1. veebruar]]ist [[1940]] kuulusid diviisi rajooni [[Tartu Sõjaväeringkond]] ([[Tartumaa]]) ja [[Võru-Petseri Sõjaväeringkond]] ([[Võrumaa|Võru-]] ja [[Petserimaa]]<ref>[http://www.nommevalitsus.org/?p=8630 Vabariigi Presidendi otsus nr.3, 16. jaanuaril 1940], [[Riigi Teataja]] 1940, nr.9, art 57</ref>)
+*[[1. veebruar]]ist [[1940]] kuulusid diviisi rajooni [[Tartu Sõjaväeringkond]] ([[Tartumaa]]) ja [[Võru-Petseri Sõjaväeringkond]] ([[Võrumaa|Võru-]] ja [[Petserimaa]]<ref>[http://www.nommevalitsus.org/?p=8630 Vabariigi Presidendi otsus nr.3, 16. jaanuaril 1940], [[Riigi Teataja]] 1940, nr.9, art 57</ref>); 1934 oli ka moodustatud [[Valga Kaitseringkond]] (aastast 1937 Valga Sõjaväeringkond)<ref name="Õun, 2001">[[Mati Õun]], 2001. Eesti sõjavägi 1920–1940. Tallinn: [[Tammiskilp]]. Lk 13</ref>
-{{Sisukord paremale}}
 ==Juhtkond ja koosseis==
 ===Diviisiülemad===

v r Eesti Rahvaväe väeosad Eesti Vabadussõjas
Rahvaväe diviisid	1. Diviis • 2. Diviis • 3. Diviis •
jalaväepolgud	1. Jalaväepolk • 2. Jalaväepolk • 3. Jalaväepolk • 4. Jalaväepolk • 5. Jalaväepolk • 6. Jalaväepolk • 7. Jalaväepolk • 8. Jalaväepolk • 9. Jalaväepolk • Kalevlaste Maleva polk • Kuperjanovi partisanipolk • Sakala partisanide polk • Scoutspolk • Ingeri polk
pataljonid Kaitsepataljonid	Eesti Meredessantpataljon • Tallinna Kooliõpilaste pataljon • Ingeri pataljon • Balti pataljon • Peipsi rannakaitsepataljon • 1. diviisi tagavarapataljon • 2. diviisi tagavarapataljon • 3. diviisi tagavarapataljon • Tartu kooliõpilaste pataljon • Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljon • Soomusrongide diviisi tagavarapataljon • Katšanovi üksikpataljon • Pankjavitsa pataljon • Tallinna tagavarapataljon • Vahipataljon • 1. piirikütipataljon • Inseneripataljon • Tallinna 1. kaitsepataljon • Tallinna 2. kaitsepataljon • Tallinna 3. kaitsepataljon • Tartu kaitsepataljon • Järvamaa kaitsepataljon • Viljandi kaitsepataljon • Viljandi 2. kaitsepataljon • Pärnu kaitsepataljon • Pärnu 2. kaitsepataljon • Saaremaa kaitsepataljon • Narva kaitsepataljon • Võru kaitsepataljon
Ratsaväeüksused	Ratsapolk • 1. ratsapolk • 2. ratsapolk • Ratsa-tagavara divisjon • Tallinna üksik eskadron • Soomusrongide Diviisi eskadron • Balti pataljoni eskadron •
Soomusrongide Divisjon/Diviis Laiarööpmelised soomusrongid: Kitsarööpmelised soomusrongid: Soomusautod, Soomusautode Kolonn:	Soomusrongide Divisjon/Soomusrongide Diviis: Laiarööpmeline soomusrong nr. 1 (LRSR “Kapten Irw”) • LRSR nr. 2 • LRSR nr. 3 • LRSR nr. 4 • LRSR nr. 5 • LRSR nr. 6 KRSR nr. 1 • KRSR nr. 2 • KRSR nr. 3 • KRSR nr. 4 • KRSR nr. 5 Soomusauto "Estonia" • "Tasuja" • "Wahur" • "Toonela" • "Wibulane" • "Kalevipoeg" • "Vanapagan" • "Pisuhänd" • "Suur Tõll"
suurtükiväepolgud kindluse raskesuurtükivägi positsioonipatareid	1. Suurtükiväepolk • 2. Suurtükiväepolk • 3. Suurtükiväepolk • 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjon • 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjon • Balti pataljoni patarei • Ingeri patarei • Katšanovi patarei kuus positsioonipatareid
Eesti Merejõudude Läänemere laevastiku divisjon Peipsi laevastiku divisjon rannapatareid	Eesti Meredessantpataljon Vambola • Lennuk • Lembit • Meeme • Taara • Uku • Vanemuine • Tartu • Ahti Aegna rannapatarei nr 1 • Aegna rannapatarei nr 2 • Aegna rannapatarei nr 3 • Naissaare rannapatarei nr. 4 • Naissaare rannapatarei nr. 5 • Suuropi rannapatarei nr. 6