Mine sisu juurde

Serpentiin (mineraal)

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 9. juuni 2017, kell 17:40 kasutajalt Kuriuss (arutelu | kaastöö) (vastupidiselt > vastupidi)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Serpentiin on magneesiumi ja rauda sisaldavatest sekundaarsetest silikaatsetest mineraalidest koosnev mineraalirühm.

Serpentiin

Serpentiinid kuuluvad kivimit moodustavate mineraalide hulka. Nende keemiline valem on Mg3Si2O5(OH)4. Magneesium võib teatud määral asenduda nikli või rauaga ja räni alumiiniumiga. Serpentiin on alati sekundaarne. See tähendab seda, et ta on tekkinud mõnest teisest mineraalist, näiteks oliviinist või pürokseenist nende hüdrotermaalse muutumise käigus. Seda protsessi nimetatakse serpentiinistumiseks. Esinevad nii tard- kui ka moondekivimite koosseisus. Serpentiinistuvad enamasti ultraaluselised kivimid (näiteks peridotiit), sest nad sisaldavad rohkelt oliviini. Tugevalt serpentiinistunud kivimit nimetatakse serpentiniidiks.

Tähtsamad serpentiinid on krüsotiil, lizardiit ja antigoriit. Krüsotiil on neist tuntuim ja tihti räägitaksegi krüsotiilist kui serpentiinist, ehkki see pole päris korrektne. Krüsotiil on ka tähtsaim asbestide hulka kuuluv mineraal. Serpentiinidel on rasva- või siidiläige. Katsumisel meenutab kiudja krüsotiili libe pind pisut seepi. Serpentiinid esinevad kas massiivsete, teraliste või kiudjate agregaatidena. Värvuselt on serpentiinid rohekad, kollakasrohelised või rohekashallid. Serpentiini erikaal on 2,5–2,6; kõvadus 2,5–5, enamasti 4. Antigoriidil on täiuslik lõhenevus, kuid krüsotiilil lõhenevus puudub.

Krüsotiil on tähtis maavara, sest üle 90% tööstuslikult toodetavast asbestist koosneb krüsotiilikiududest. Tähtsamad leiukohad on Uurali mäestik Venemaal ja Québeci provints Kanadas. Venemaalt tuleb üle poole kogu maailma krüsotiilist. Kolmas tähtis krüsotiilitootja on Lõuna-Aafrika Vabariik.

Kõige laiemalt kasutatav serpentiin on krüsotiil. Krüsotiil on tulekindluse ja halva soojusjuhtivuse tõttu hea isolatsioonimaterjal. Vastupidi üldlevinud arvamusele kujutab krüsotiilne asbest tervisele minimaalset ohtu. Ohtlikumad asbestide hulka kuuluvad mineraalid on ribekiidi erim krokidoliit ja grüneriidi erim amosiit, mis mõlemad kuuluvad amfiboolide hulka. Et kogu maailma asbestist ligikaudu 95% valmistatakse just krüsotiilist, on ka hirm asbesti ees tugevasti liialdatud.