Lõhenevus
Lõhenevus on kristallstruktuuri omavate ainete omadus mehaaniliselt jaguneda väiksemaiks osadeks (lõheneda) mööda kindlasuunalisi tasapindu.
See, kuidas mineraal lõheneb, sõltub tema kristallstruktuuri ehitusest. Näiteks vilkude kristallstruktuuri ehitus meenutab üliõhukesi üksteise peale asetatud lehti. Lehe sees on tugevamad keemilised sidemed kui lehtede vahel. Seetõttu on vilkudele omane ühesuunaline ülitäiuslik lõhenevus. Kaltsiidis (CaCO3) on aga kaltsiumi, süsiniku ja hapniku aatomeist moodustatud ühikrakk (väikseim vastavat kristalli esindav osa) romboeedrikujuline, mistõttu lõhenebki kaltsiidi kristall purunemisel väiksemateks romboeedriteks (enamasti pole küll tegemist täiusliku romboeedri, vaid paljude sama orientatsiooniga romboeedrite kogumiga). Kvartsi (SiO2) kristallstruktuuris esinevad aga vaid tugevad kovalentsed sidemed, mistõttu pole tal eelistatud lõhenevussuunda. Seetõttu ei teki kvartsi kristalli mehaanilisel purustamisel tasapinnalisi lõhenevusjälgi, vaid niinimetatud karplik murre ehk sile, läikiv ja kõverjooneline murdepind.
Lõhenevuspinnad ei ole samaväärsed kristalli tahkudega. Nii kaltsiit kui ka kvarts esinevad tihti hästi väljakujunenud morfoloogiaga kristallidena, mis ei sarnane kuidagi vastava mineraali lõhenevuspindadega.