Aleksander Looring

Aleksander Looring (28. aprill 1910 Vigala – 27. aprill 1942 Tartu) oli eesti ajaloolane ja jurist, mag. jur. 1939 (magistritöö "Eesti riigi sünd", Tartu 1939). EÜS "Ühenduse" liige.

Ta õppis 1933–37 Tartu Ülikoolis õigusteadust; oli 1938–40 Jüri Vilmsi Mälestamise Komitee asutaja (komitee asutati Tartus 10. detsembril 1938) ja sekretär; sai alates 1. aprillist 1939 Vilmsi-nimelist stipendiumi.

Varem iseseisvusmeelse ja rahvuslikult mõtleva publitsistina tuntud Looring avaldas Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal 1940–41 mitmeid marksismi-leninismi propageerivaid, töölisliikumist ülistavaid ja "kodanlikku vabariiki" kritiseerivaid artikleid. Pärast Saksa okupatsiooni algust oli ta ligi pool aastat peidus; tabati ja arreteeriti poliitilise politsei poolt detsembris 1941, viibis Tartu vanglas ning vaatamata mitmete kolleegide headele iseloomustustele mõisteti 27. aprillil 1942 surma ja lasti maha samal päeval, oma 32. sünnipäeva eelõhtul.

Jüri Vilmsi uurija

Aleksander Looring uuris põhjalikult Jüri Vilmsi elukäiku ja poliitilist tegevust ning kogus hulgaliselt mälestusi kavandatava Vilmsi-koguteose jaoks. See kevadel 1940 suurelt osalt juba trükivalmis materjal jäi järgnenud sündmuste tõttu aastakümneteks käsikirja ning leidis põhiosas avaldamist alles aastal 1998 Hando Runneli koostatud kogumikus "Jüri Vilms mälestustes" (Ilmamaa, Tartu, 624 lk), mis sisaldab 4 Aleksander Looringu artiklit: "Jüri Vilmsi võitlusrikas ja saatuslik elutee" (lk 11–27; varem ilmunud: Akadeemia 1940, nr 3, lk 129–137; "Jüri Vilmsi gümnaasiumi-aastatest" (lk 63–102; varem pealkirjaga "Jüri Vilms Pärnus" – Eesti Kirjandus 1938, nr 10, lk 445–459 ja nr 11, lk 491–507; ka eraldi raamatuna "Jüri Vilms Pärnus", Tartu 1938), "Jüri Vilms iseseisvuse tee valmistajana" (lk 112–119; Kirjandusmuuseumi käsikirjast) ja "Jüri Vilmsi tegevusest 1918. aastal ja surmast" (lk 328–358; Kirjandusmuuseumi käsikirjast). Veel on Looringult ilmunud Vilmsi-artiklid "Jüri Vilmsi viimne teekond" (Akadeemia 1938, nr 2, lk 114–122) ja nimemärgi L. A. all "Jüri Vilms tsaarirežiimi-vastases võitluses" (Akadeemia 1940, nr 3, lk 138–143).

Teisi artikleid kuni 1940

• "1905. a. revolutsioon Läänemaal" – Eesti Kirjandus 1935, nr 10, lk 455–466, nr 11, lk 481–499 ja nr 12, lk 553–566
• "Noor Tuglas punaseil aastail" – Looming 1936, nr 3, lk 286–295
• "Ants Laikmaa vanemaist ja noorpõlvest. Tema 70. sünnipäeva puhul" – Eesti Kirjandus 1936, nr 4, lk 153–164
• "Jaan Oks Massus" – Looming 1936, nr 8, lk 917–925, nr 9, lk 1008–12 ja nr 10, lk 1163–69; mõningate kärbetega uustrükk – Viljariik II: Hanila ja Karuse ajalooradadel, Hanila, 2003, lk 140–154
• "Demokraatliku mõtte sünd ja Tartu üliõpilaskond. Katkeid 1905. a. ajaloost" – Akadeemia 1937, nr 1, lk 36–43
• A. L., "Bellegarde mälestuste puhul (arvustus)" – Akadeemia 1937, nr 1, lk 63–64
• "Märkmeid rahvusvaheliselt üliõpilaste ja noorsoo karskuskongressilt Varssavis" – Akadeemia 1937, nr 4, lk 259–262
• "A. H. Tammsaare üliõpilasaastad" – Looming 1938, nr 1, lk 50–58
• "Jaan Oks Haapsalus. (Tema 20. surmapäeva puhul)" – Looming 1938, nr 3, lk 318–322; uustrükk: Jaan Oks, "Orjapojad", Ilmamaa, Tartu 2004, lk 374–379
• "Eesti riigi esimene eelkonstitutsioon" – Õigus 1939, nr 1, lk 1–31
• "Konstantin Päts ja Eesti iseseisvuse sünd“ – Eesti Kirjandus 1939, nr 2, lk 49–63
• A. L., "Märkmeid rahvusvaheliselt karskuskongressilt Helsingis" – Akadeemia 1939, nr 5/6, lk 369–372
• "Vigala õigus 1789. a." – Õigus 1939, nr 10, lk 433–451
• "Kui Jüri Jaakson tudeng oli…" – Tänapäev 1940, nr 1, lk 13–14

Artiklid Eesti NSV-s 1940–41

• "Töörahva võitluses langenuid" [Jutuajamine revolutsioonilise liikumise ajaloo uurija A. Looringuga] – Postimees 27. 7. 1940, nr 200, lk 7 ja digiteeritud ajalehtede aadressil
• "NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esim. M. I. Kalinin Tallinnas 1901.–1904. a." – Postimees 29. 7. 1940, nr 202, lk 2 ja digiteeritud ajalehtede aadressil
• "Mihkel Aitsam – esimene kodanluse terrori ohver 1917. a." – Postimees 4. 8. 1940, nr 208, lk 3 ja digiteeritud ajalehtede aadressil; ka Noorte Hääl 25. 12. 1940, autori nimeta
• "Ajalugu näitas – sotsialistlikku korda suudab luua ja kindlustada ainult kommunistlik partei" – Postimees 9. 8. 1940, nr 213, lk 4 ja digiteeritud ajalehtede aadressil
• "Proletariaat ja riigikogu valimised kodanlikus Eestis" – Kommunist 29. 12. 1940; ka Noorte Hääl 29. 12. 1940, ilma autori nimeta
• "Verised pühapäevad Peterburis ja Tallinnas 1905. a." – Viisnurk 1941, nr 1, lk 64–72
• "Näitus EK(b)P IV kongressi puhuks" – Viisnurk 1941, nr 2, lk 133–139
• "Saaremaa töörahva ülestõus 1919. a. veebruaris" – Viisnurk 1941, nr 4, lk 363–373
• "Kuidas Eesti töölisklass on pühitsenud esimest maid" – Rahva Hääl 21. 4. 1941
• "Kuidas meie töölisklass pühitses esimest maid kodanlikus Eestis" – Noorte Hääl 1. 5. 1941
• "Kuidas on Tartu töörahvas pühitsenud esimest maid" [a. 1905–1906 ja 1917–1924] – Tartu Kommunist 1. 5. 1941
• "Episood naiste meeleavalduselt 1905. aastal Pärnus" – Naistööline 1941, nr 6, lk 171

Raamatud

• "Mattias Johann Eisen: kirjamees ja rahvaluulekoguja". Sari Eesti rahvuslikud suurmehed, Tallinn 1936, 48 lk
• "Ants Laikmaa: Eesti maalikunsti vanameister". Sari Eesti rahvuslikud suurmehed, Tallinn 1938, 48 lk

Jaan Krossi romaan "Tabamatus"

Aleksander Looring on Jaan Krossi romaani "Tabamatus: Jüri Vilmsi romaan" (Kupar, 1993) peategelane, Vilmsi-uurija, kes jutustab oma armastatud naisele Jüri Vilmsi elukäiku. Teos on ilmunud ka Jaan Krossi Kogutud teoste 11. köites (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2003), rootsi keeles (Motstånd: romanen om Jüri Vilms, Stockholm 1993, tõlkinud Ivo Iliste), soome keeles (Kuningasajatus: Jüri Vilmsin romaani, Porvoo 1994, tõlkinud Juhani Salokannel) ja prantsuse keeles (Dans l'insaisissable: le roman de Jüri Vilms, Pariis 2001, tõlkinud Jaques Tricot).

Jaan Krossi arvates oli Looringu mahalaskmise peamine varjatud põhjus Jüri Vilmsi surma asjaolude uurimine ning nagu sakslased 1918. aastal hukkasid Vilmsi, nii hukkasid nad 1942. aastal ka tema uurija.

Kirjandus

• Eesti biograafiline andmebaas ISIK
• Mati Graf, "Legend ja selle uurija" – Keel ja Kirjandus 1993, nr 5, lk 304–308
• Tiit Rosenberg, "1905. aasta mässumehi ja ajaloouurijaid Läänemaalt: Mihkel Martna, Mihkel Aitsam ja Aleksander Looring" – Läänemaa Muuseumi toimetised = Proceedings of the Läänemaa Museum, Haapsalu 2006, nr 10, lk 109–123
• Tiit Rosenberg, "Läänemaalane Aleksander Looring 1905. aasta ajaloo uurijana" – kogumikus "Velise Wabariik ja 1905. aasta sündmused Eestis – müüdid ja tegelikkus". 3. detsembril 2005. a Valgu klubis toimunud ajalookonverentsi materjalid. (Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsi Toimetised 1.). Velise, 2006, lk 24–30
• Kalev Tihkan, "Meenutagem Aleksander Looringut" – Aastaraamat 2010 / Eesti Kodu-uurimise Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Genealoogia Selts, Tallinn 2011, lk 36–37