Araukaaria

Araukaaria
	; Sammasaraukaaria
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Paljasseemnetaimed Pinophyta;
Klass	Okaspuud Pinopsida;
Selts	Okaspuulaadsed Pinales;
Sugukond	Araukaarialised Araucariaceae;
Perekond	Araukaaria Araucaria; Juss.
Liigid
	vaata artiklist

Araukaaria (Araucaria) on igihaljaste okaspuude perekond araukaarialiste sugukonnast.

Perekonda kuulub 19 liiki, millest 13 on Uus-Kaledoonia endeemid. Ülejäänud araukaarialiigid kasvavad Ida-Austraalias, Uus-Guineal, Norfolki saarel ja Lõuna-Ameerika lõunaosas. Uus-Kaledoonial on nad säilinud saare suhtelise eraldatuse ja stabiilsuse tõttu.

Araukaariad on reliktid. See perekond kujunes välja juba varases keskaegkonnas. Kuni kriidiajastu lõpuni oli see ka põhjapoolkeral levinud.

Araukaariad on massiivse püstise tüvega puud, mis kasvavad 30–80 meetri kõrguseks. Oksad on horisontaalsed; kasvavad männastena ning on kaetud nahkjate okastega. Mõnel liigil on okkad laiad, lehetaolised.

Enamik liikidest on kahekojalised, aga mõned ka ühekojalised või muudavad sugu oma eluajal.

Emaskäbid kasvavad tavaliselt täiesti puu ladvas, on ümmargused ja 7–25 cm läbimõõdus. Neis on 80–200 suurt söödavat seemet, mis meenutavad seedripähkleid, aga on suuremad. Isaskäbid on väiksemad, 4–10 cm pikad ja kas kitsad või silindrilised, 1,5–5 cm läbimõõdus.

Araukaariad kasvavad metsas ja makjas, eelistades avatud paiku.

Tuntuim sellesse perekonda kuuluv liik tšiili araukaaria, mille teaduslik nimi on Araucaria araucana. See nimetus tuleneb Kesk-Tšiilis ja Edela-Argentinas elavate maputšede hispaaniakeelsest nimest Araucano. Sellest on pärit ka maputšede eestikeelne paralleelnimetus "araukaanid". Selle rahva eluala hõlmas tšiili araukaaria põhilise levila ja rahva järgi on ka puu nimetatud. Maputšede omakeelne nimetus araukaariate kohta on Pehuén ja mõned maputšed nimetavad iseennastki nimega pehuenches ('Pehuéni inimesed'), sest nad koguvad suurel hulgal araukaariaseemneid söögiks.

Mõnda araukaarialiiki kasvatatakse ilutaimena omapärase sümmeetrilise võra poolest. Mõnel liigil, näiteks brasiilia araukaarial ja Cunninghami araukaarial, on väärtuslik puit. Paljudel liikidel on söödavad seemned.

Brasiilia ja tšiili araukaariat kasvatatakse Musta mere kaldal ja Kaukaasias ja Krimmis vabas õhus. Kõrget ja Bidwilli araukaariat kasvatatakse ka eluruumides ja palmimajades.

Liigid

Araukaarialiigid jagatakse kahte (mõnikord ka nelja) alamperekonda. Sulgudes on märgitud vastava liigi levila.

Araucaria

Laiade okastega, käbi läbimõõt on üle 12 cm, seemnete idanemine on hüpogeiline:

Araucaria angustifolia (brasiilia araukaaria; Brasiilia kaguosa, Argentina kirdeosa)
Araucaria araucana (tšiili araukaaria; Tšiili keskosa ja Argentina lääneosa)
Araucaria bidwillii (Bidwilli araukaaria; Austraalia idaosa; võidakse arvata ka alamperekonda Bunya)
Araucaria hunsteinii (Hunsteini araukaaria; Uus-Guinea; võidakse arvata ka alamperekonda Intermedia)