Arutelu:Mozilla Firefox
Firefox on Mozilla projekti üks toode, seega võiks selle artikli pealkiri olla pigem lihtsalt Firefox. Priitp 16:10, 14 Nov 2004 (UTC)
- Mul on mulje, et nad hüüavad seda "Mozilla Firefox", kuigi "Firefox" on võib-olla mugav lühend. Võime ehk teha ümbersuunamise Firefoxi alt. Andres 16:28, 14 Nov 2004 (UTC)
Mis tähendab "Eemaldati kõik liigne"? Andres 16:34, 14 Nov 2004 (UTC)
- Ilmselt vist seda, et seal pole võrreldes Mozilla tavabrausergia sees meili newsi ja IRC tuge. --Boy 20:12, 29 Apr 2005 (UTC)
- Tegelikult on, FireFox brauser ja Mozilla "en:Internet suite", see on inglise keeles kasutatav termin ja ma ei tea kuidas seda eesti keelde tõlkida. Erinevus on selles et brauser on veebi serveri poolt pakutavate lehekülgede vaatamiseks ja "suhtlemiseks" nendega. "Internet suite" on kogum erinevatest interneti võimalusi kasutavatest programmidest, nagu, olenevalt pakettist, brauser, e-mail, uudiste lugeja, veebi lehekülgede loomine, download manager jne. FireFox (ja ka näiteks IE) on siis brauser, Mozilla aga Internet Suite, nagu ka Opera.
Prooviks veel korra tähelepanu saada (vt ülal) :o) Kas oskab/teab keegi eestikeelset terminoloogiat et teha vahet brauseri (FireFox) ja "interneti kasutamise programmide paketti" (Mozilla) vahel? --TarmoK 19:29, 22 mai 2005 (UTC)
- Nu muidugi kui nati uurida siis ka Mozilla Firefoxis on näiteks vaikimisi sees Java konsool ja muidki veebi arendusvahendeid, talle saab lisada chati-kliendi, kalendri, bit-torrenti või mida iganes - nii et kas ta siis nüüd on puhtalt brauser või saab temaga muudki teha? Nii et äkki ikka ei teeks väga vahet... - Ahsoous 21:00, 22 mai 2005 (UTC)
- Java konsool on abivahend veebi lehekülgde vaatamiseks, mitte eraldi programm, abivahend et teatud lehekülgi millele on lisatud lisaks HTML-ile java applete, samamoodi nagu flashi vaatamiseks peab olema plugin. E-maili programm on iseseisev programm mida kasutatakse e-mailide lugemiseks ja saatmiseks (ja ka nende organiseerimiseks mailiboksis jne). Samamoodi ka IRC või näiteks veebilehtede redaktor.
- Java konsool on abivahend mitte lehekülgede vaatamiseks vaid vigade ülesleidmiseks - Ahsoous 22:09, 22 mai 2005 (UTC)
- õige, läks sisseehitatud java toega segamini siin hilistel tundidel, kuid sellegipoolest ei muuda see mõtet --TarmoK 22:42, 22 mai 2005 (UTC)
- Seda et näiteks FireFox-ile saab külge pookida erilisi "vidinaid" mis võimaldavad laiemat kasutamist ei tee brauserist, siis puhtalt veebi lehitsejast samasugust paketti nagu on Mozilla. Wordiga saab ka tabeleid teha ja kui vähegi osavam tegelane on siis saab ka makrodega enamuse Exceli jutud ära tehtud, kuid Wordi ei nimeta me tabelarvutuse programmiks.
- ja kui külge pookimistest rääkida siis selle järgi oleks IE tegelikult Windows, sest pool IE koodi on ju Windowsi koodis :o) --TarmoK 21:27, 22 mai 2005 (UTC)
"Olles oma turuosa pidevalt kasvatanud" - sellest lausest jääb mulje, nagu oleks tegemist rahavärgiga. Kuna Mozilla on tasuta, siis oleks minu arust õigem rääkida levikust, mitte turust.--Rünno 7. mai 2009, kell 16:01 (UTC)
- Turuosa on täiesti vale sõna tasuta levitatava tarkvara puhul. Valju 29. august 2009, kell 18:21 (UTC)
- Paranda siis. Andres 29. august 2009, kell 20:25 (UTC)
Avatud lähtekood ja vaba tarkvara
[muuda lähteteksti]Kas pole mitte avatud lähtekood üks vaba tarkvara liike? Sel juhul pole vaja mõlemat mainida, piisab ühest. --Kamma 1. september 2009, kell 20:26 (UTC)
- Kahjuks ei piisa, kuna on olemas ka suletud lähtekoodiga vabalt kasutamiseks mõeldud tarkvara. suwa 2. september 2009, kell 13:24 (UTC)
Aga infokastis olev on vananenud. Andres 1. november 2009, kell 11:16 (UTC)
Tekstis on vastuolulised andmed Firefoxi populaarsuse kohta Eestis. Andres (arutelu) 27. veebruar 2014, kell 17:12 (EET)
- Kuidas? On ju öeldud, mis seisuga. Väide, et ta kasutatavaim on, muidugi enam ei kehtinud. 193.40.10.180 27. veebruar 2014, kell 17:31 (EET)
- Formaalselt võttes ei ole vastuoluline, aga esitus ei olnud kronoloogilises järjekorras. Pealegi tundub ikkagi ebausutav, et osakaal langeb 8 kuuga peaaegu poole võrra. See nõuab seletust. Andres (arutelu) 27. veebruar 2014, kell 18:17 (EET)
- Ja erinevate uuringute andmeid ei saa otseselt kokku panna. Peaks vaatama StatCounteri järgi uuemaid andmeid, aga mul ei õnnestunud ühendust saada. Andres (arutelu) 27. veebruar 2014, kell 18:26 (EET)
- Jah, see on iseasi, milliseid allikaid kasutada. Aga väide, mille asukohta muutsid, pole Eesti kohta. (Eesti andmeid kaheksakuuse vahega siin praegu ei esitata.) Enne oli selles mõttes loogiliselt, et kõigepealt oli juttu maailmast, kronoloogiliselt, ja siis Eestist, samuti kronoloogiliselt.
- Ja ajakohastamismärkusel pole mõtet, kui enam ei esine oleviku kohta väiteid, mis ei kehti. 193.40.10.180 27. veebruar 2014, kell 18:47 (EET)
- Nojah, ma sain valesti aru. Tegin ümber natuke.
- Minu meelest on ikkagi mõtet. Ajakohastada on tarvis. Andres (arutelu) 27. veebruar 2014, kell 19:05 (EET)
- No see on tavaline, et artiklisse saab lisada uuemaid asju. Selle äramärkimisega on minu asjatu päist koormata. 193.40.10.180 27. veebruar 2014, kell 19:09 (EET)
- Uuemate andmete puudumine siin on häiriv, sellepärast ka märkus. Andres (arutelu) 27. veebruar 2014, kell 19:52 (EET)
- No see on tavaline, et artiklisse saab lisada uuemaid asju. Selle äramärkimisega on minu asjatu päist koormata. 193.40.10.180 27. veebruar 2014, kell 19:09 (EET)