Arutelu:Sirje Kingsepp

Arhiivid

Arhiiv 1: Raamatupidaja eriala?, "Baar", Viide EKP-le, Informatsiooni eemaldamine, Sirje Kingsepp ei ole poliitik, Andmekaitse inspektsioon & viitamata info, Sirje Kingsepp, Katse artikkel paremasse seisu viia, Neutraalsuse mall, Osalemine telesarjas "Baar", Õpime internetti kasutama

Arhiiv 2: Andmetele viitamine, andmete õigsus, staatus ühiskonnategelasena, Blogi sissekanne 28.09.07, Põhjendamata muudatused, Artikli neutraalsus vol3, Viideteta info kustutamise soov, AKI vastus selgitustaotlusele?

Arhiiv 3: Tegevus publitsistina, Andmete kogumine, Väljavõte seadusest, Tõlgendamine, Seadus ei näe ette kõiki elujuhtumeid, Vikipeedia ja anonüümsus, Valimiskomisjoni koduleht

Arhiiv 4: EPL artikkel 23.12.2004, Avalikustatud andmete salastamine, Vastuolu §11 lg 1 ja lg 4 vahel, Poliitiku tabel artiklis, Lauseehitus, täiendused, "Tühjad" viited, Poliitilised seisukohad, Olga Lauristini nekroloog, Blokeerimine, Välja jäetud osa juunikommunistidest

Seotud arutelud: Abipalve üldises arutelus, Vastus Andmekaitse Inspektsioonile

Artiklitele viitamise eemaldamine

[[Kasutaja:Oktav] eemaldas korduvalt viited artiklitele «Baari» Sirjest saab parteijuht?,«Baari» Sirje: «Ma ei kujutanud varem ette, kui jube võib olla vangi elu.» ja Baari-Sirje avalikustas tõsielusarjas osalemise lepingu. Kuigi võrguväljaandes on tema nimi kahes viimases artiklis x-dega asendatud, võib paberväljaandes vastava nime leida ja seega pole viidete kustutamine põhjendatud. --Metsavend 15. detsember 2008, kell 23:36 (UTC)

Tahtsin selle asja just arutelu alla panna. Kui ajalehed eemaldavad võrguväljaandest teatud info, siis nad väljendavad oma nõusolekut raskendada teatud info kättesaadavust. Seetõttu arvan, et mõistlik oleks jätta tekstist välja need andmed, mida kohtab ainult niisugustes publikatsioonides. Publikatsioonid koos ajalehekirjega peaksid ikkagi jääma publikatsioonide nimekirja, sest trükitud kujul on nad kättesaadavad. Kõnealuste publikatsioonide puhul on aga see täbar lugu, et info, mille kättesaadavust tahetakse piirata, sisaldub juba pealkirjas. Aga nii kaua, kui neid kirjeid ei eemaldata näiteks siit (vähemalt üks selline kirje on seal, teised võivad olla teistes rubriikides), pole ka meil põhjust neid eemaldada. Andres 16. detsember 2008, kell 07:49 (UTC)

Ma ei ole absoluutselt nõus. Kas ajalehed on nõus info kättesaadavusega või ei ole, ei puutu absoluutselt meisse. Meil on seadusest tulenev õigus ajalehes ilmunud infot refereerida ja ei ole oluline, kas see info on kättesaadav interneti või raamatukogu vahendusel. Avaldatud info on avaldatud info ja pole absoluutselt mitte mingit vahet, kas see on avaldatud võrgus või paberkandjal. Paberkandjal infole tuleb lihtsalt viidata vastavalt, st. ilma lingita võrguleheküljele ja kogu lugu. Seisukoht, mille järgi võib tsiteerida ainult võrgus leiduvat materjali, on sügavalt ekslik. --Kriku 11. jaanuar 2009, kell 20:01 (UTC)

See kõik on õige. Aga kui jutt on isikuandmetest, siis kehtib ka üks teine seadus. Praegu pole küll veel selge, mida see seadus meie jaoks tähendab. Seda peab näitama kohtupraktika. Andres 11. jaanuar 2009, kell 20:42 (UTC)

Muide, me ei tea, kas lehed eemaldasid oma veebiarhiivis olevat infot Andmekaitseinspektsiooni ettekirjutusel või lihtsalt Sirje Kingsepa taotlusel. Andres 11. jaanuar 2009, kell 20:45 (UTC)

Minu arvates vahet pole... Pole ühtegi seadust, mis keelaks paberkandjal ajalehe tsiteerimise. Seda ei tee ka andmekaitse seadus. Üldiselt on eraõiguses kõik lubatud, mis pole keelatud (avalikus õiguses vastupidi). Kuna Wikipedia on igal juhul eraõiguse subjekt (pole oluline, mis vormis täpselt), oleme me õigustatud oma tegevust jätkama kuni seda pole expressis verbis ära keelatud. --Kriku 12. jaanuar 2009, kell 08:38 (UTC)

Kui seadusest tulenevalt tuleb mingi info ajalehe veebilehelt eemaldada, siis samal alusel tuleb see eemaldada ka Vikipeediast. Andmekaitseseaduses pole öeldud ka seda, et ajalehe veebilehelt tuleb midagi välja jätta. Andres 12. jaanuar 2009, kell 09:15 (UTC)

Seni, kuni EPL selle asjaga kohtus on, pole Wikipedial mõtet muretseda. Niisugust seisukohta nüüd ka võtta ei saa, et kui selles osas on kohtuvaidlus, siis igaks juhuks teeme nii, nagu andmekaitse inspektsioon EPL-ile ütles. --Kriku 12. jaanuar 2009, kell 10:39 (UTC)

Polegi võtnud. Me oleme äraootaval seisukohal. Andmed isikliku elu kohta oleme välja jätnud, muud ei pea vajalikuks puutuda. Andres 12. jaanuar 2009, kell 10:49 (UTC)

OK, aga selles kontekstis on viis, kuidas mõni ajaleht oma võrguleheküljel tegelase nime kuvab, asjassepuutumatu. --Kriku 12. jaanuar 2009, kell 12:36 (UTC)

Mul hakkab segaseks minema, millest jutt on. Kas ma olen arutelus Sinu arvates midagi valesti öelnud? Kas artiklis tuleks Sinu arvates midagi muuta? Andres 12. jaanuar 2009, kell 16:19 (UTC)

Ma ei ole nõus sinu ülalavaldatud mõttega: Kui ajalehed eemaldavad võrguväljaandest teatud info, siis nad väljendavad oma nõusolekut raskendada teatud info kättesaadavust. Seetõttu arvan, et mõistlik oleks jätta tekstist välja need andmed, mida kohtab ainult niisugustes publikatsioonides. Minu arvates oleks see nii ebamõistlik kui amoraalne. --Kriku 13. jaanuar 2009, kell 18:24 (UTC)

Jah, arvata võib nii ja naa. Andres 13. jaanuar 2009, kell 18:38 (UTC)

On argumenteeritud arvamused ja need ülejäänud. --Kriku 14. jaanuar 2009, kell 21:03 (UTC)

Mina ju esitasin argumendi, aga Sina mitte:-) Sellega ma ei taha öelda, et minu arvamus rohkem väärt. Arvamust võib argumenteerida või mitte, ta jääb ikkagi arvamuseks. Ma ei pretendeeri rohkemale, ja arutada ma rohkem ei viitsi. Andres 14. jaanuar 2009, kell 21:28 (UTC)

Minu argument (mille ma ka oma esimeses käesoleva alamlõnga kommentaaris esitasin) paberkandjal ning wõrgus esinevate allikate eristamise vastu on tõsiasi, et infoallikana ei ole neil põhimõtteliselt vahet. Mitte ükski seadus ei keela paberkandjal avaldatud info tsiteerimist põhjusel, et wõrgust on see info eemaldatud. Suurem osa maailmas kaalu omavatest ja tsiteeritud artiklitest või raamatutest ilmub paberkandjal ja võrgus kärbetega või siis piiratud ligipääsuga. Sel põhjusel on paberkandjal allikatest loobumine ebamõistlik. Juhul, kui asuda seisukohale, et tsiteerida tohib ainult wõrgus jätkuvalt avaldatud väiteid, astutakse ühtlasi ka teele, mille teises otsas seisab Tõeministeeriumi digitaliseeritud versioon. Sel põhjusel on paberkandjal allikatest loobumine amoraalne.

Viitsimatuse vastu mul rohtu ei ole. --Kriku 15. jaanuar 2009, kell 15:33 (UTC)

Keegi pole ju rääkinud paberkandjal allikate tsiteerimisest loobumisest. Jutt on sellest, kuidas vältida andmekaitseseaduse rikkumist. Aga tundub, et selles asjas võib olla ainult arvamusi, sest see seadus on arusaamatult sõnastatud ning puudub kohtupraktika, mis näitaks, kuidas seda tõlgendada. Seepärast vist on mõistlik seda seadust ignoreerida, kuni meile ettekirjutusi pole tehtud. Andres 15. jaanuar 2009, kell 16:17 (UTC)

Ma sain aru, et sa rääkisid, et peaks eemaldama infot, mis on jäänud ainult paberkandjale. Kõnealune seadus - nagu kahjuks paljud seadused - on arusaamatult sõnastatud mittejuristi jaoks. Ka paljud loodusseadused näiteks on mittefüüsiku jaoks arusaamatult sõnastatud. Aga sinu eelmises lõigus toodud lõppjäreldus on vaieldamatult õige - olenemata sellest, kas asuda seisukohale, et andmekaitse seadus Kingsepa kohta käiva tema enda poolt ajakirjanduses avaldatud informatsiooni tsiteerimise kohta ei käi või seisukohale, et see seadus on vastuoluline ja sellest ei saa üldse keegi kurat aru, on meie jaoks käitumisjuhis üks. Minu jaoks probleem lahendatud. --Kriku 19. jaanuar 2009, kell 11:32 (UTC)

Arutelu, kus oli juttu vastuolulisusest, oli vist hoopis leheküljel Arutelu:Isikuandmete kaitse seadus.

Kindlasti saavad juristid sellest seadusest paremini aru kui mina. Tundub aga, et Andmekaitseameti (või mis ta oligi) juristid saavad sellest seadusest teisiti aru kui üks tuntud jurist, kes vahepeal õiguskantsleri kandidaat oli (mul ei tule ta nimi meelde). Ju ei ole ta juristidelegi üheselt mõistetav.

Minuga pole mõtet diskuteerida, sest ma avaldasin ainult oma tagasihoidlikku arvamust. Ma ei ole asjas nii pädev, et mul oleks tugevalt argumenteeritud seisukoht. Igatahes, kui riik eeldab inimestelt seaduste täitmist, siis peaksid seadused olema ka mittejuristidele arusaadavad. Minul ei ole võimalik endale juristi palgata. Andres 19. jaanuar 2009, kell 18:02 (UTC)

Ärge unustage, et paberkandjal on see sama artikkel endiselt olemas ja seda võib lugeda igaüks, refereerida igaüks ja mida iganes veel. Jah, teoreetiliselt ei saa enam viidata võrguväljaandele, kuid faktid ju ei muutu. --kanakukk 14. jaanuar 2009, kell 21:07 (UTC).

Jah, kuni võrgulehekülg on suletud ajutiselt, pole mõtet linki eemaldada. Andres 14. jaanuar 2009, kell 21:28 (UTC)

Esimesest publikatsioonist ilmneb ka, et asjaolu, et "Baari" Sirje on Sirje Kingsepp, oli teada juba enne seda, kui ta sai parteijuhiks. Andres 16. detsember 2008, kell 07:52 (UTC)

Ja see esimene publikatsioon on võrguväljaandes tsenseerimata, nii et info on ikkagi kättesaadav. Andres 16. detsember 2008, kell 09:11 (UTC)

Foto eemaldatud

Sellel lehel ei ole enam Kingsepa fotot. --Metsavend 15. detsember 2008, kell 23:53 (UTC)

Huvitav küll. Viimase muutmise aeg on juuni 2006, aga alles äsja olid seal Sirje Kingsepa jt fotod, nüüd aga hoopis Andres Luure foto. Andres 16. detsember 2008, kell 09:24 (UTC)

Euroopa Vasakpartei liikmelisuse link katki

Euroopa Vasakpartei juhatuse liikmeks olemist tõendav esimene link on katki. Andres 16. detsember 2008, kell 09:24 (UTC)

Päevalehe artikkel pole internetis loetav

Päevalehe artikkel ei ole internetis loetav. Praegu kehtivate seaduste järgi tsenseeritud artiklitele viitamine, väitega tsenseeritud sisule, vikipeedias on seadusevastane. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 88.196.225.11 (arutelu • kaastöö).

Päevalehe leht on suletud kuni kohtuvaidluse lõpuni. Et me ei tea, mida kohus otsustab, ning meile pole ettekirjutust tehtud, ei ole minu meelest mõistlik midagi muuta, sest me ei tea, kuidas seadust tõlgendada. Andres 13. jaanuar 2009, kell 19:22 (UTC)

Kas andmed isiku sünniaja ning -koha ja hariduse ning endise töökoha kohta on tsenseeritud? Andres 13. jaanuar 2009, kell 19:27 (UTC)

Eesti põhiseaduse § 45 viimane lõik sätestab: "Tsensuuri ei ole". -- Ahsoous 13. jaanuar 2009, kell 19:51 (UTC)

Tsensuur on poliitiline mõiste, mis käsitleb avaliku võimu tegevust käsitlevate artiklite tsenseerimist, see ei puuduta isikuandmeid, mis ei ole avaliku huvi subjektiks. Isikuandmete kogumise ja avaldamisega avalikus meedias (s.h. internetis) tegeleb isikuandmete kaitse seadus. Kuna vikipeedia on Eestis registreerimata mittetulundusorganisatsioon, siis esitatakse ettekirjutus eestis elavatele üksikisikutele, kes tegelevad andmete kogumise ja avaldamisega, ilma, et neil oleks selle jaoks vastav luba. Antud juhul siis nendele vikipeedia administraatoritele, kes antud artikli kustutamisele vastu on olnud. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 88.196.225.11 (arutelu • kaastöö).

seda, et õiguspäraselt avaldatud andmete kohta kehtib hoopis teine seadus ... - Ahsoous 13. jaanuar 2009, kell 22:03 (UTC)

Artikli kustutamine ja avaliku huvi objektiks mitte olevate andmete väljajätmine on kaks ise asja. Sünniaeg ja -koht ning andmed hariduse ja töökohtade kohta ei pruugi olla avaliku huvi objektiks ning need võib selle poolest ka välja jätta, kuigi üldjuhul eeldatakse, et biograafilises artiklis selliseid asju kajastatakse.

Kui tehakse mingi ettekirjutus, siis me kindlasti täidame selle, kuid ühtlasi teatame avalikkusele, et niisugune ettekirjutus on tehtud, ning kirjutame siia, et ettekirjutusel on tehtud seda ja seda. Andres 13. jaanuar 2009, kell 22:07 (UTC)

see artikkel isikuandmete kaitse seadus vajab tõsist uuendamist, selle seaduse

§ 11. Isikuandmete avalikustamine lõige 1 ütleb Kui andmesubjekt on oma isikuandmed avalikustanud ise, andnud käesoleva seaduse § 12 kohase nõusoleku nende avalikustamiseks või kui isikuandmed avalikustatakse seaduse, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse teisi paragrahve.

ja kui ma ei eksi, siis SK avaldas ise oma andmed osaliselt lähtuvalt seadusest, osaliselt muudel põhjustel. Oli nii või? -- Ahsoous 13. jaanuar 2009, kell 22:15 (UTC)

Me juba ükskord proovisime sellest seadusest sotti saada, kuid leidsime sealt lahendamatu vastuolu (kuskil ülalpool peab see olema). Minu meelest meil on lootusetu seda seadust ise tõlgendada, seda enam, et ka juristide arvamused lähevad lahku. Me saame teha ainult tervel mõistusel ja kõhutundel põhinevaid otsuseid. Kui meile tehakse ettekirjutus, siis meil ei jää muud üle kui see täita, kas või ajutiselt. Andres 13. jaanuar 2009, kell 22:33 (UTC)

Mitte mingit lahendamatut vastuolu ei ole. Vaadaku igaüks ülaltpoolt ise. --Kriku 15. jaanuar 2009, kell 15:33 (UTC)

Arutelu läheb nii pikaks, et kaob ülevaade. Andres 15. jaanuar 2009, kell 16:17 (UTC)

Ega ma vaidlegi sellele vastu. Aga, ega sa pole juhtunud lugema en:Wikipedia:Notability#Notability_is_not_temporary. Seega kui kunagi oli huvi inimese vastu, siis sellest johtuvalt käib see edasi ning oma sõnavõttudega ajakirjanduse vastu on SK ise selle huvi taas päevakorrale tõstnud. Mis parata, elu on juba kord sehuke imelik. - Ahsoous 13. jaanuar 2009, kell 22:48 (UTC)

Jah, minu arvates on see mõistlik põhimõte, Andmekaitseinspektsioon aga seda ei leia. Muide, Sirje Kingsepp ei ole ajakirjanduse vastu avalikult esinenud; asja avalikustas Eesti Päevaleht. Andres 14. jaanuar 2009, kell 07:51 (UTC)

Artikli arutelu

Artikli arutelu võiks keegi targem üle vaadata ja kõiges milles konsensusele jõutud kuidagi ära märkida (nt sarnaselt inglise vikiga panna "roheline linnuke" alajaotuse ette). Lisaks sellele võiks osa sisust arhiveerida? --kanakukk 14. jaanuar 2009, kell 21:14 (UTC).

Kohus

Kohus tegi ettekirjutise Päevalehe artikli kohta. Ja otsus ei ole lõplik. Pole sõnakestki Vikipeedia kohta--Rünno 11. juuni 2009, kell 16:18 (UTC)

loomulikult on otsus lõplik ja kinnitab seda, et INTERNETIS ei tohi keegi teine kellegi isikuandmeid avaldada, kui see teine seda ei taha. Ja ma ei taha, et iga tüüp siit mu isikuandmeid loeks. S. Kingsepp.

Peamine on rahu säilitada. Võimalik, et antud isiku artikkel ei pea tõesti Vikipeedias olema. Sellepärast, et antud isik on tähtsusetu tegelane. Kui arvatakse, et et SK on tähtsusetu tegelena, siis... võib kustutada.--Rünno 11. juuni 2009, kell 17:03 (UTC)

Kustutamismärkus võib ju olla, seda pole tarvis eemaldada.

Nõue andmed kustutada saab puudutada ainult eraelulisi andmeid, mitte avalikku tegevust (poliitilist tegevust, telesaadetes esinemist ja publitsistlikku tegevust) puudutavaid andmeid. Kindlasti ei tähenda see kogu lehekülje kustutamist.

Tähtsusetu tegelasega kindlasti lugu ei ole. Andres 12. juuni 2009, kell 02:12 (UTC)

Vaadake seda. Ja toda andmebaasi ometi ära ei keelata.

Otsuse mõtte järgi tuleks võib-olla eemaldada need andmed, mille allikaks on kõnealune artikkel. Aga sedagi pole tarvis teha enne lõplikku kohtuotsust. Andres 12. juuni 2009, kell 02:23 (UTC)

Mida Te lõplikuks kohtuotsuseks peate? Päevalehel pole midagi edasi kaevata ja kuna ta kohtuotsusest pole kirjutanud, siis ilmselt ei kaeba ka. Lõplik otsus ongi see, et keegi ei tohi avaldada inimeste isikuandmeid internetis, kui isik seda ei taha. Kui viki adminnidele see ei meeldi, siis taodelgu seaduseparandust. Seaduse kehtivusel kehtib see ka eestikeelses vikis. Seega kuulub see artikkel kustutamisele. Loomulikult võite hoida edasi tsitaatide kogu (millist pole eesti vikis ühegi poliitiku artiklis) ja minu kirjutatud artiklite kogu (mis on samuti täiuslikeim kõikidest eesti poliitikute viki artiklitest). Mulle selline "tasakaalustatus" meeldib. S. Kingsepp

Me ei tea ju rohkem, kui Postimehe artiklis kirjas on. Kas seda otsust pole siis võimalik edasi kaevata? Igatahes on selle artikli juures praegu kirjas, et seda ajutiselt ei näidata, nii et Eesti Päevaleht pole selle näitamisest lõplikult loobunud.

Kui lõplik kohtuotsus on niisugune, siis tuleb minu arusaamise järgi selle otsuse vaimu järgi eemaldada ainult mõned eluloolised faktid, eeskätt need, mis pärinevad artiklist, mida Eesti Päevaleht enam näidata ei tohi. Mõned kindlasti leiavad, et tuleb lihtsalt viidata paberväljaandele, ja ongi kõik.

Seadus on mittejuristi jaoks arusaamatu, nii et ega meie ei tea, mida me teha tohime ja mida ei tohi. Andres 12. juuni 2009, kell 18:05 (UTC)

Sirje Kingsepa katse Eestis võrgutsensuuri kehtestada on nüüdseks lõplikult läbi kukkunud: Kohus: ajaleht ei pea varem ilmunud artiklit kustutama . Kuna tegu on Eestis esmakordse ja põhimõttelise vaidlusega, tuleks ilmselt peale artiklile või artiklitele viidete taastamise ka kohtuasja Sirje Kingsepa artiklis kajastada. --Kriku 20. august 2010, kell 15:22 (EEST)[vasta]

Veebiallikad

Hulk veebiallikaid on vahepeal kadunud. Kui neid allikaid ei saa asendada teiste allikatega, siis tuleb vastav info eemaldada. Andres 12. juuni 2009, kell 18:16 (UTC)

Kui sa mõtled tööpartei veebi kadumist, siis see on õnneks arhiivis olemas,

asendasin mõned viited. Kas tundub korras olevat? suwa 13. juuni 2009, kell 08:18 (UTC)

Ei tundu. Arvan, et kui viidata saab ainult arhiivile, siis pole üldse tarvis viidata.

Ja kadunud ei ole üksnes tööpartei veeb, vaid ka muud. Andres 13. juuni 2009, kell 10:05 (UTC)

Üks link Postimehe 2007. aasta valimisankeedile, äkki läheb vaja, kui juba olemas pole. --Epp 17. juuni 2009, kell 09:03 (UTC)

Ja Lõputööde kaitsmise tulemused 2008 --Epp 17. juuni 2009, kell 09:12 (UTC)

Link raamatupidajaks olemise kohta [1] --Epp 17. juuni 2009, kell 10:37 (UTC)

Kas kuidagi on võimalik linkida ka selliseid aadresse, mille sees on nurksulud? (vt viide nr 6) Mul on sama probleem ajakirjaga Diplomaatia. --Epp 18. juuni 2009, kell 02:42 (UTC)

jah palun:

http://www.european-left.org/english/positions/positions/artikel/executive-board-meeting-of-the-party-of-the-european-left-el/druckversion.html

ja sellest tulenevalt võiks vikipeedias kehtida kokkulepe,

et võimalusel viidatakse reklaamivabadele printimiseks

loodud lehtedele, samamoodi võib pea alati eemaldada

sessiooni-ID, tavaliselt on need leitavad &-märgi järgi

ning kannavad nime id, phid, authid jne.

s.t, kõik s.h &-märgi võib kustutada....

suwa 18. juuni 2009, kell 04:41 (UTC)

Aitäh! --Epp 18. juuni 2009, kell 04:57 (UTC)

Viidete eemaldamine 19.06.2009

Proovisin järge pidada, mida artikli kallal tegin. Vist kõike päris ei saanud üles märkida:

Ei leidnud enam viiteid järgmistele faktidele: Ta on lõpetanud 1987 Aravete Keskkooli ning 1989 kaubandusliku arvestuse erialal raamatupidaja kvalifikatsiooniga Tallinna Kaubandustehnikumi. Välja, sobivaid viiteid enam ei leia. Vastavalt kohtuotsuse mõttele ei ole sobilik viidata siin paberväljaandele (sest me oleme kohtuotsusest Päevalehe kohta teadlikud) ega veebiarhiivile (archive.org). --Jaan513 19. juuni 2009, kell 17:56 (UTC)

Välja jäetud lingid:

Baari-xxxxx avalikustas tõsielusarjas osalemise lepingu – asendatud Delfi vastava artikliga
Marilin Vikat: «Baari» xxxxx: «Ma ei kujutanud varem ette, kui jube võib olla vangi elu.», Õhtuleht, 15. oktoober 2004 – sellisel (xxxxx) kujul pole siin mõtet

--Jaan513 19. juuni 2009, kell 17:56 (UTC)

1. juunil 2003 valiti ta partei välissekretäriks (Tööpartei tegevuse lühiülevaade alates XII kongressist, Infoleht Sotsiaalne Demokraatia, nr 1 (14), märts 2004).

Selle võib ilmselt tagasi panna, sest lehekülge pole seetõttu, et esdtp.ee domeeni enam pole. Võib ju viidata infolehele ilma veebiaadressita. --Jaan513 19. juuni 2009, kell 17:56 (UTC)

11. augustil 2007 toimus Eesti Vasakpartei Keskjuhatuse koosolek, mis ei arutanud Sirje Kingsepa avaldust ega arvanud teda Keskjuhatusest välja, kuid määras tema asemele partei esimehe kohusetäitjad. (Eesti Vasakpartei juhatuse koosseis ja aseesimehed)

Kõigepealt tuleks kontrollida, kas veebiarhiivis on olemas. Või otsida alternatiivseid viiteid. --Jaan513 19. juuni 2009, kell 18:00 (UTC)

Veel mõned ära korjatud viited (archive.org; esdtp.ee), millele on enam-vähem sobiv asendus leitud:

--Jaan513 19. juuni 2009, kell 20:35 (UTC)

Baari-Sirje ei ole enam rasvaselt. --Jaan513 19. juuni 2009, kell 17:56 (UTC)

Üldise reegli järgi käib pealkirja sünonüüm rasvaselt. Andres 19. juuni 2009, kell 19:55 (UTC)

Olgu. --Jaan513 19. juuni 2009, kell 20:11 (UTC)

Miks on autori nime järel mõnes kohas punkt, mõnes kohas koolon? --Jaan513 19. juuni 2009, kell 17:56 (UTC)

Panin igale poole punkti. Andres 19. juuni 2009, kell 19:55 (UTC)

Oktoobris 2007 tegi Eesti Vasakpartei Konstitutsioonierakonnale ettepaneku ühineda. 28. juunil 2008 moodustus nendest kahest erakonnast Eestimaa Ühendatud Vasakpartei.[10]

Minu arust pole see teemakohane. Andres 19. juuni 2009, kell 19:55 (UTC)

Võib küll olla, et pole teemakohane. Arvasin, et oleks hea näidata, mis juhtus Vasakparteiga pärast Kingsepa lahkumist. --Jaan513 19. juuni 2009, kell 20:11 (UTC)

Siit tsitaat: «Minu valitud tee see ei olnud. Suurtele parteidele soovin teatada, et nii kaua, kuni olen esimees, pole Vasakpartei müügiobjekt. Vasakpartei ei liitu ühegi teise erakonnaga.»

Pärast Kingsepa lahkumist toimus aga ühinemine... --Jaan513 19. juuni 2009, kell 20:14 (UTC)

Muutsin sõnastust, panin tsitaadis avaldatud seisukoha artiklisse. Kuidas nüüd tundub, teemakohane? --Jaan513 19. juuni 2009, kell 20:30 (UTC)

Jah, võib-olla. Pole kindel, et ta Konstitutsioonipartei peale üldse mõttes. See kisub juba tõlgenduseks. Pole ju ka kindel, et tema edasi jäädes ühinemist poleks toimunud. Andres 19. juuni 2009, kell 20:40 (UTC)

Tõenäoliselt oleks ühinemine ikkagi toimunud, aga see on üksnes oletus, mida ei saa tõestada. Taivo 19. juuni 2009, kell 21:17 (UTC)

Minu meelest on tegu originaalse kommentaariga, mida artiklis ei tohiks olla. Andres 20. juuni 2009, kell 06:24 (UTC)

Välja jäetud, link katki: Eestis kehtib rahademokraatia? - Vasakpartei, 5. mai 2006 --Jaan513 19. juuni 2009, kell 20:35 (UTC)

Panin sama artikli teisest allikast. Andres 19. juuni 2009, kell 20:40 (UTC)

Me oleme jätnud ära viited artiklile, mille eksponeerimise Andmekaitse Inspektsioon ja halduskohus keelasid. Aga kui seda tehti seaduse alusel, siis me peame püüdma seadust täitma ning vältima analoogiliste andmete eksponeerimist. Minu oletus on, et tuleks välja jätta andmed sünniaja, hariduse ja töökohtade kohta ning muud eraelulised andmed, välja arvatud juhtudel, kui Sirje Kingsepp on pärast poliitikast lahkumist neid ise avaldanud või avaldada lasknud. Poliitiline ja publitsistlik tegevus, samuti telesaates osalemine on oma loomult avalikud, nii et neid ei peaks minu meelest puudutama. Andres 20. juuni 2009, kell 06:24 (UTC)

Ma loen õigusaktidest välja seda, et S. Kingsepp on sünniaja ja -koha, ka töökoha ja hariduse (viimased kaks vastavalt 2003 ja 2007) andmed ka VVK lehel ise avaldanud (Kandidaatide registreerimiseks esitamise ja registreerimise kord Riigikogu valimistel, §6 lõige 3; Riigikogu valimise seaduses § 28 lõike 4 alusel on nende avaldamine vabatahtlik). Aga ikkagi on need avaldatud ju seaduse alusel.

Magistritöö on kindlasti mainimist vääriv materjal ja sealt on haridus otseselt ja ühemõtteliselt tuletatav.

Ise pean poliitiku tegevuse paremaks mõistmiseks sünniaega, -kohta, haridust ja töökohta olulisteks. Aga seadust ei tahaks ka rikkuda. --Jaan513 20. juuni 2009, kell 07:03 (UTC)

Mis ei ole saladus: et ta on raamatupidaja, [2], ning et ta on riigiteaduste magister [3]. Nii et need asjad võib kindlasti avaldada.

Mis puutub kandideerimisel avaldatud andmetesse, siis nende eksponeerimine pole enam oluline ning see on (küllap asjaosalise palvel või nõudmisel) osalt ka lõpetatud.

Sirje Kingsepa soov andmeid oma eraelu kohta mitte avaldada on ilmne, ja seetõttu tuleks minu meelest seda arvestada, välja arvatud juhtumitel, kus ta on ise pidanud vajalikuks neid avaldada pärast poliitikast lahkumist. Seetõttu võib tema kutseala ja magistrikraadi sisse jätta. Andres 20. juuni 2009, kell 10:48 (UTC)

Me peaksime seadust heas usus järgima, arvestades Andmekaitse Inspektsiooni ja halduskohtu tõlgendust. Kui selles asjas tulevad uued otsused, eks siis arvestame neid. Kui me eksime, küllap siis vastavad organid meile asja selgeks teevad. Andres 20. juuni 2009, kell 10:51 (UTC)

Minu poolest võib sünniaja, -koha, töö ja hariduse (v.a raamatupidaja & magistrikraadi) siis välja jätta. Aga arvan, et lugeja jääb sellega oluliselt taustainfost ilma. Millegi poolt ega vastu ma siin sõdima ei hakka. --Jaan513 20. juuni 2009, kell 10:57 (UTC)

Mina ka ei mõtle sõdida, vaid esitan lihtsalt oma arvamuse.

Kogu vaidlus käibki selle üle, kas see taustainfo on oluline. Andmekaitse Inspektsiooni ja halduskohtu meelest ei ole, nii palju kui mina aru saan. Ettekirjutuse ja kohtuotsuse teksti mul pole. Andres 20. juuni 2009, kell 11:28 (UTC)

Nii. Jätsin välja:

1) Sünnikoha (Kiviõli; leiab sealt, kus on sünniaja viited);

2) EBS bakalaureusekraadi: Aastal 2005 sai ta EBS-ist bakalaureusekraadi ärijuhtimise erialal (BBA)(viide "PM 2007") lõputööga "Naised Eesti poliitikas ja sotsiaalne kapital"(viide: Merle Eller. "Ülevaade Eestis tehtud uurimustest ärieetika valdkonnas". Juhtimine.ee. Vaadatud 19. juuni 2009.).;

3) Ta on töötanud muu hulgas pearaamatupidajana arhitektuuribüroos Siim ja Kreis OÜ.(viide "VVK 2003") – asendatud lihtsalt sellega, et ta on raamatupidajana töötanud, koos teise viitega.

Raamatupidajana töötamist on mainitud ka eelviimases välislingis (soomekeelne artikkel). Andres 20. juuni 2009, kell 13:34 (UTC)

Ei jätnud välja:

1) Sünniaega. Sellele näitamisele pole Kingsepp minu teada vastu olnud

2) Magistrikraadiga seonduvat. Pärast poliitikast lahkumist on seda mainitud ühes tema artiklis ja pean kohaseks ka sellekohast täiendavat infot.

--Jaan513 20. juuni 2009, kell 13:04 (UTC)

Ilmselt on õige ikka see, et tal on sotsiaalteaduse magistrikraad haldusjuhtimises. "Riigiteaduste magistrit" ei ole olemas, see on moonutatud sõnastus. Andres 20. juuni 2009, kell 13:37 (UTC)

Kingsepa avaldused pärast väljaastumist Eesti Vasakparteist on omavahel väikeses vastuolus. Selle järgi on ta nõus ka sünnikoha ja bakalaureusekraadi avaldamisega (eeldusel, et kasutaja Kinks on Sirje Kingsepp). Siin (1. lõigus) aga on ta nende avaldamise vastu. Selle artikli viimase lõigu järgi saan ma aru, et sünniaja avaldamine on igati normaalne. --Jaan513 20. juuni 2009, kell 13:13 (UTC)

Mitte ainult normaalne, vaid ka täiesti seaduspärane. Isikukoodi ja selle tuletiste avaldamine on seaduslik ja ei nõua persooni nõusolekut [4]. Kuid oma õelusest ei saa ma mitte jätta meeldetuletamast seda õnnitluste skandaali. Või pigem viitamaks asjaolule, et meie andmekaitseinsektsiooni pädevus jätab suuresti soovida.--Rünno 20. juuni 2009, kell 16:18 (UTC)

Kus see seaduses täpselt kirjas on, et isikukood on avalik? Andres 20. juuni 2009, kell 16:32 (UTC)

Lähtutakse printsiibist, et mis ei ole keelatud, on lubatud. Aga noh, andmekaitseinspektsiooni enda arvamus asjast [5]]--Rünno 20. juuni 2009, kell 16:39 (UTC)

Seal on lihtsalt öeldud, et tegu pole delikaatsete isikuandmetega. Siinsel juhtumil pole jutt ju üldse sellest. Siin pole kunagi delikaatseid isikuandmeid olnud. Andres 20. juuni 2009, kell 16:55 (UTC)

Noh, siis on ju kõik korras. Isegi kui SK ühel hetkel hakkab nõudma, et ta sünnidaatumid ei tohi Vikis olla, siis on meil hea viidata. Nagu olen aru saanud, on SK üks tujukas naisterahvas ja iialgi ei või teada, mis ta järgmisel hetkel nõudma hakab. Naispoliitik, kes mõni aeg tagasi tegi kõik, et olla tähelepanu keskpunktis - keeruline juhtum...--Rünno 20. juuni 2009, kell 17:04 (UTC)

Ei, ma räägin, et andmekaitseinspektsiooni ettekirjutus ja halduskohtu otsus puudutavadki mittedelikaatseid isikuandmeid. Andres 20. juuni 2009, kell 18:34 (UTC)

Sõna "esinaine" kohta vaata ÕS-i. Andres 16. juuli 2009, kell 16:12 (UTC)

Kodulehte enam ei ole vist. Ave Maria 15. veebruar 2010, kell 18:29 (UTC)

On. Andres 15. veebruar 2010, kell 21:33 (UTC)

Artikli toimetamisest

Juurdepääs artiklile oli "ajutiselt peatatud". Mida tähendab siin ajutiselt peatatud jutumärkides? Või teistpidi: mida ta siis tähendab, kui jutumärke ei ole? --kanakukk 19. august 2010, kell 14:13 (EEST).[vasta]

Jutumärkides oli ta sellepärast, et tegu oli tsitaadiga. Nüüd ei ole enam kohta, kuhu viidata. Jutumärgid võib ka ära jätta. Andres 19. august 2010, kell 14:19 (EEST)[vasta]

Seda linki ei saa allikana kasutada, sest puudub isiku nimi. Kui see on trükitud, saab viidata trükiväljaandele. Peale selle, pole selge, kas me tohime sealseid isikuandmeid töödelda. Andres 25. august 2010, kell 10:47 (EEST)[vasta]

Katkine link 8

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

http://si.kongress.ee/?a=page&page=42fd19b9b13cf94763f3f&subpage=44982ea9076751242c514
- In Sirje Kingsepp on 2013-06-24 13:28:14, Socket Error: 'Name or service not known'
- In Sirje Kingsepp on 2013-07-07 00:48:25, Socket Error: 'Name or service not known'

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 03:48 (EEST)[vasta]

Katkine link 9

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

http://www.kauppatie.com/04-2009/5.pdf
- In Sirje Kingsepp on 2013-06-24 13:28:14, 404 Not Found
- In Sirje Kingsepp on 2013-07-07 00:48:35, 404 Not Found

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 03:48 (EEST)[vasta]

Kas sellest peaks ka kirjutama, et ta on nüüd TikToki kuulsus? Velirand (arutelu) 31. august 2020, kell 13:18 (EEST)[vasta]