Bob Marley
Artiklis puuduvad viited. (Märts 2019) |
Robert Nesta Marley | |
---|---|
Bob Marley kontserdil Zürichis 1980. aastal | |
Sündinud | 6. veebruar 1945 |
Surnud | 11. mai 1981 (36-aastaselt) |
Stiilid | ska, rocksteady, reggae |
Pill | vokaal, kitarr, klaver, saksofon, suupill, löökpillid, sarv |
Tegev | 1962–1981 |
Robert Nesta Marley (6. veebruar 1945 – 11. mai 1981) oli Jamaica reggae-laulja, laulukirjutaja, kitarrist ja rastafari. Bob Marley oli esimene reggae-superstaar. Võttes sihiks luua mustanahaline rokitäht, kes on sama suur nagu Jimi Hendrix, andis Blackwell Bob Marley and The Wailers'ile 4000 naelsterlingit ansambli Island Records'i debüütalbumi, 1973. aasta "Catch a Fire" salvestamiseks. Varasemad albumid tegid neist kultusbändi, mis sai tuge Eric Claptonilt (tegi kaveri loole "I Shot the Sheriff") ja Rolling Stonesilt (võttis The Wailers'i eksliikme Peter Toshi oma plaadimärgi tiiva alla). Rahvusvaheline edu tuli 1975. aastal "No Woman No Cry" kontsertesitusega ja jätkus 1976. aastal albumiga "Rastaman Vibration". Kuni U2 tulekuni oli Marley Island Records'i suurima läbimügiga artist ja tema 1984. aasta postuumne kogumik "Legend" on U2 "The Joshua Tree" müügiga sammu pidanud. Marley edu avas Islandi uksed teistele artistidele, kelle hulgas olid Steel Pulse ja Toots & the Maytals, ja muutis reggae, mille levik piirdus algul Jamaicaga, rahvusvaheliseks furooriks.
Lapsepõlv ja pere
[muuda | muuda lähteteksti]Nesta Robert Marley sündis väikeses Nine Mile'i külas Saint Anni vallas Jamaical. Ta oli taimetoitlane. Hiljem vahetas Jamaica migratsiooniametnik tema eesnimed. Tema isa Norval Sinclair Marley (sünd 1895) oli saksa päritolu jamaicalane, kes elas Liverpoolis. 18-aastase jamaicalanna Cedella Bookeriga (sünd 1926) abielludes oli Norval mereväekapten ja istanduse järelevaataja.
Haigus ja surm
[muuda | muuda lähteteksti]1977. aasta juulis avastati Marleyl nahavähk. Pärast albumi "Uprising" väljaandmist 1980. aasta mais tegi ansambel suure turnee Euroopas, kus toimus ka nende läbi aegade suurim kontsert: Milanos mängiti sajale tuhandele inimesele. Pärast Euroopa turneed läks Marley Ameerikasse, kus Uprising Tour jätkus ja bänd esines kahel korral Madison Square Garden'is. Varsti pärast seda hakkas mehe tervis halvenema, vähk oli levinud üle terve keha, mistõttu turnee katkestati ja Marley läks ravile Josef Isselsi Baieri kliinikusse. Kaheksa kuud hiljem polnud ravi tulemusi andnud ja Bob Marley sõitis tagasi oma kodumaale Jamaicale. Lennul Saksamaalt Jamaicale leppis ta oma haigusega ja mõistis, et sureb. Tema seisund halvenes veelgi ja pärast lennuki maandumist Miamis viidi ta haiglasse. Bob Marley suri 36-aastaselt Cedars of Lebanoni haiglas Miamis 1981. aasta 11. mai hommikul. Surma põhjus oli vähi levimine kopsudesse ja ajju. Mehe viimased sõnad oma pojale Ziggyle olid: "Rahaga ei saa elu osta." ("Money can't buy life.") Matused toimusid 21. mail 1981. aastal Jamaical. Marley maeti oma sünnikoha lähedal asuvasse kabelisse.
Albumid
[muuda | muuda lähteteksti]- "The Wailing Wailers" (1965)
- "Soul Rebels" (1970)
- "Soul Revolution" (1971)
- "The Best of The Wailers" (1971)
- "Catch a Fire" (1973)
- "Burnin'" (1973)
- "Natty Dread" (1974)
- "Rastaman Vibration" (1976)
- "Exodus" (1977)
- "Kaya" (1978)
- "Survival" (1979)
- "Uprising" (1980)
- "Confrontation" (1983)
Marley tuntumad hitid on "I Shot the Sheriff", "No Woman, No Cry", "Exodus", "Could You Be Loved", "Stir It Up", "Jamming", "Redemption Song", "One Love", koos Wailersiga "Three Little Birds" ning postuumselt välja antud "Buffalo Soldier" ja "Iron Lion Zion". Kogumikalbum "Legend", mis anti välja kolm aastat pärast Marley surma (1984. aastal) on enim müüdud reggae-album läbi aegade, mis on saanud kümme korda plaatinaplaadi tiitli ning mida on müüdud üle 25 miljoni eksemplari.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Bob Marley |
- Bob Marley ametlik koduleht (inglise keeles)