Bourges
See artikkel vajab toimetamist. (November 2019) |
Bourges | |||
---|---|---|---|
| |||
| |||
| |||
Pindala: 68,74 km² | |||
Elanikke: 63 702 (1.01.2021)[1] | |||
| |||
Koordinaadid: 47° 5′ N, 2° 24′ E | |||
Bourges [burž] on linn Prantsusmaal ja Cheri departemangu halduskeskus ning ka omanimelise ringkonna keskus. Linn on jagatud nelja kantoni vahel.
Linna antiikaegne nimi oli Avaricum. Bourges oli ka Prantsuse ajaloolise provintsi Berry pealinn. Prantsuse kuningriigi aegne provints vastab tänapäeva Indre'i ja Cheri departemangule.
Bourges asub mõned kilomeetrid Prantsusmaa geomeetrilisest keskpunktist ja 240 kilomeetrit Pariisist lõunas. Linn asub 120–169 meetri kõrgusel üle merepinna.
Linna suubub mitu jõge: Yèvre, Auron, Moulon ja Langis. 1970. aastatel rajati Auroni jõele pais ning sinna ehitati ka tehisjärv. Linna lääneosast itta voolav Yèvre ja sellesse suubuv Voiselle loovad laia soise märgala. Tänapäeval on ala puhastatud ning rajatud on kohad jalutamiseks ja sportimiseks, osa märgalast on antud linnaelanikele puu- ja juurviljade kasvatamiseks.
Linna rajatud mitmeid huvitavaid ehitisi. Tähtsaim neist on Püha Stefani katedraal (la cathédrale Saint-Étienne de Bourges), mis kuulub 1992. aastast UNESCO kultuuripärandi nimistusse.
2028. aastal on Bourges, České Budějovice ja Skopje Euroopa kultuuripealinnad.
Linnaosad
[muuda | muuda lähteteksti]Linn on jagatud mitmeks linnaosaks, mis on omakorda jagatud kolmeks sektoriks. Esimene sektor on kesklinn, mis on jagatud kaheks tsooniks. Teine sektor on kesklinna lähiümbrus, mis on jagatud viieks tsooniks. Kolmandasse sektorisse kuuluvad ülejäänud linna ümbritsevad linnaosad, mida on kokku 13. Mõnes linnaosas on ka oma linnaosavalitsus, kuid enamasti alluvad linnaosad otse Bourgesi linna keskvalitsusele.
Linnaosad La Chancellerie ja Les Gibjoncs omavad eristaatust ja on kuulutatud ökoloogiliselt tundlikuks linnaalaks (Zone urbaine sensible).
Transport
[muuda | muuda lähteteksti]Bourgesi linna ei läbi ükski tähtsam ühendustee.
Linn jääb Pariisi ühendavatest raudteeliinidest eemale, kuid raudteeühendus on olemas linnadega Tours, Angers, Nantes, Le Croisic, Montluçon, Nevers, Moulins, Roanne ja Lyon.
Linna teenindab ühistranspordifirma AggloBus 19 liiniga ja departemangu teenindab ettevõte Lignes 18, mille omanik ja looja on Cheri departemangu valitsus (Conseil Général du Cher).
Sõjaväelinn
[muuda | muuda lähteteksti]Bourges paikneb Prantsusmaa keskel, mistõttu sai linnast 1860. aastal Teise keisririigi ajal relvatööstuse keskus. 1866. aastal rajati kahurite valukoda, arsenal, suurtükiväe staap ja lasketehnika kool. Samuti rajati sõjaväele sobilik lasketiir.
1912. aastal rajati linna lähedale Avordi lenduritekool.
Aastail 1932–1939 ehitati sõjalennukite tootmise ja parandamise töökojad, millest hiljem sai l’Aérospatiale.
Linnas asuvad muuseumid
[muuda | muuda lähteteksti]- Berry Muuseum (arheoloogia, kunstid ja rahvatraditsioonid)
- Gabriel Foucheri nimeline looduse ja ajaloo muuseum
- Estève'i muuseum (moodsa kunsti muuseum)
- Hôtel Lallemant (dekoratiivkunsti muuseum)
- Prantsuse parimate tööliste muuseum (Musée des Meilleurs Ouvriers de France)
- Cheri vastupanu ja deportatsiooni muuseum
- Kaitseõppekeskuse (Centre de Formation de la Défense) muuseum, mis on piiratud juurdepääsuga
Linnast pärit tuntud isikud
[muuda | muuda lähteteksti]- Edouard André, prantsuse botaanik
- Laurent Bignolas, prantsuse ajakirjanik
- Jean Boucher, prantsuse kunstnik
- Paul-Adrien Bourdalouë, prantsuse geodeesiainsener
- Louis Bourdaloue, prantsuse kirjanik
- Jacques Coeur, pankur, kaupmees ja prantsuse kuningas Charles VII varahoidja
- Emile Deschamps, prantsuse kirjanik
- Vladimir Jankélévitch, filosoofia professor
- Albert de Lapparent, prantsuse geoloog
- Jean Lejuge, prantsuse arhitekt
- Louis XI, ainus Prantsusmaa kuningas, kes on linnas sündinud
- Berthe Morisot, prantsuse maalikunstnik
- Jean-Christophe Rufin, prantsuse arst, kirjanik, diplomaat ja reisimees
- Joseph-Aignan Sigaud de Lafond, prantsuse leiutaja ja eksperimentaalteadlane
- Alain Tixier, prantsuse režissöör
Sõpruslinnad ja selleks saamise aasta
[muuda | muuda lähteteksti]- Augsburg 1967 (Saksamaa)
- Aveiro 1989 (Portugal)
- Forli 1989 (Itaalia)
- Joškar-Ola 2005 (Venemaa)
- Koszalin 1999 (Poola)
- Palencia 1995 (Hispaania)
- Peterborough 1957 (Suurbritannia)