Browne

Browne, ka Browne-Camus (vene keeles Броун) oli Iirimaa päritolu Liivimaa ja Austria aadlisuguvõsa.

Ajalugu

Browne´i suguvõsa täpne päritolu on ebaselge ja nende põlvnemise kohta on käibel mitmeid versioone. Ühe teooria kohaselt olid nad algselt normanni päritolu.^[1] Täpsem põlvnemisliin algab XVII sajandi alguses elanud iiri aadlimehe William Browne´iga, kelle kahest pojast sai alguse suguvõsa kaks haru. Limericki krahvkonnas sündinud George von Browne (1698−1792) siirdus XVIII sajandi alguses Venemaale, kus ta tegi hiilgavat karjääri; temast sai kindral en chef ja ta oli kauaaegne Liivimaa- ja Eestimaa kindralkuberner. 1773. aastal sai ta Püha Rooma keisrilt krahvitiitli. 1746. aastal võeti ta Eestimaa, 1780. aastal Liivimaa ja 1784. aastal Kuramaa matriklisse. Tema haru kustus meesliinis 1827. aastal.

William Browne´i nooremast pojast Ulysses (Ulick) Browne´ist sai alguse liin, mille esindajad tegid karjääri Austria teenistuses. 1716. aastal said vennad George Browne (1657−1729) ja Ulysses Browne (1659−1731) Püha Rooma keisrilt krahvitiitli; samaaegselt anti neile tiitel vabahärra von Browne Camus und Mountany. Vanem vend George sai 1726. aastal titulaarkuningalt James III krahvitiitli, mis pärandus tema surma järel nooremale vennale Ulyssesile ja viimase järeltulijatele. Krahv Maximilian Ulysses von Browne (1705−1757) oli keisri sõjaväelane ja tõusis feldmarssaliks. Browne´i suguvõsa Austria haru kustus 1803. aastal.

Suguvõsa liikmeid

Krahv George Browne (1657−1729), 1. krahv Browne, kindralleitnant
Krahv George von Browne (1698−1792), kindral en chef, Liivi- ja Eestimaa kindralkuberner, mõisaomanik
Krahv Maximilian Ulysses von Browne (1705−1757), 3. krahv Browne, feldmarssal, õuesõjanõunik, Transilvaania kuberner
Krahv Johann Georg Browne (1742−1794), feldmarssal-leitnant (kindralleitnant)
Krahv Philipp Georg von Browne (1727−1803), 4. krahv Browne, feldmarssal-leitnant
Krahv Joseph Ulysses von Browne (1728−1758), kindralmajor
Krahv Johann Georg Browne (1767−1827), brigadir, mõisaomanik

Browne´i suguvõsa mõisavaldused

Kuramaa:
- Baltāmuiža (Weisshof) (XVIII sajand, rendivaldus), Džūkste (Siuxt) (XVIII sajand, rendivaldus), Pienava (Pönau) (XVIII sajand, rendivaldus), Šenberga (Schönberg) (XVIII sajand)
Liivimaa eesti distrikt:
- Võru (Werrohof) (1784−XVIII sajandi lõpp)
Liivimaa läti distrikt:
- Bērzaune (Schloß Bersohn) (1797−1803, pandivaldus), Devēne (Dewen) (1797−1803, pandivaldus), Gāle (Galenhof) (1791−1827), Jaunķempji (Neu-Kempenhof) (1761−1827), Lubeja (Lubey) (1797−1803, pandivaldus), Paltmale (Paltemal) (1791−1827), Sigulda (Schloß Segewold) (1761−1827), Smiltene (Schloß Smilten) (1759−1827)

Viited

↑ Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980), lk 39.

Kirjandus

Cokayne, George Edward. The Complete Peerage of England, Scotland, Ireland, Great Britain, and the United Kingdom Extant, Extinct, or Dormant. Vol. II. London: The St Catherine Press, 1912. Lk 346-347 [1].
Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 39-40.
Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd II. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1974. Lk 127.
Newerkla, Stefan Michael. "Die irischen Reichsgrafen von Browne-Camus in russischen und österreichischen Diensten. Vom Vertrag von Limerick (1691) bis zum Tod ihres Hausfreunds Ludwig van Beethoven (1827)." In: Lazar Fleishman – Stefan Michael Newerkla – Michael Wachtel (eds.): Скрещения судеб. Literarische und kulturelle Beziehungen zwischen Russland und dem Westen. A Festschrift for Fedor B. Poljakov (= Stanford Slavic Studies, Volume 49). Berlin: Peter Lang, 2019, lk 43–68.
Newerkla, Stefan Michael. "Das irische Geschlecht O'Reilly und seine Verbindungen zu Österreich und Russland: Von Noahs Sohn Jafet bis zum russischen Nationaldichter Puškin." In: Jasmina Grković-Major – Natalia B. Korina – Stefan Michael Newerkla – Fedor B. Poljakov – Svetlana M. Tolstaja (eds.): Diachronie – Ethnos – Tradition: Studien zur slawischen Sprachgeschichte. Festgabe für Anna Kretschmer. Brno: Tribun EU, 2020, lk 259-279 (Digitaalselt), siin lk 259–261.
Wurzbach, Constant von. Biographisches Lexikon des Kaiserthums Oesterreich. Erster Theil. Wien: Verlag der Universitäts-Buchdruckerei von L. C. Zamarski, 1856. Lk 161-165 [2].
Лобановъ-Ростовский, А. Б. Русская родословная книга. Томь первый. С.-Петербургъ: издание А. С. Суворина, 1895. Lk 79-80 [3].

Välislingid

[1] Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980), lk 39.

[1]