Caspar Schuwenflug
Caspar Schuwenflug (ka Kaspar Schuwenpflug, end nimetas Schuwempflug; surnud 10. augustil 1423) oli Saare-Lääne piiskop 1420–1423.
Schuwenflug oli pärit Warmiast Pasymist (Passenheim). Ta oli 1398–1416 notar. Augustis 1404 ja jaanuaris 1405 mainiti teda Padovas. 1405 sai temast arstiteaduste doktor. 1411–1416 oli ta Warmia kanoonik. Ta osales Konstanzi kirikukogul. 1418–1419 oli ta Warmia praost, seejärel Saksa ordu kõrgmeistri kaplan ja Fromborki (Frauenburg) toomhärra.
Schuwenflugi on mainitud 13. septembril 1414 Saksa ordu kõrgmeistri teates Liivi ordu maameistrile kui Saksa ordu saadikut oikumeenilisel kirikukogul. 1418 arutasid Schuwenflug ja Saksa ordu prokuraator paavsti juures Riia peapiiskopkonna omandi üle, milles Schuwenflug andis 13. mail 1418 Saksa ordu kõrgmeistrile aru. 19. mail saatis Schuwenflug kõrgmeistrile oma soovituse ja 26. juulil 1418 saatis Schuwenflug meistrile oma tänukirja. 4. mail 1418 esitles Schuwenflug end Gniewi (Mewe) komtuuri Johann von Zelbachi juures. 13. mail 1418 mainis Martinus V teda oma teates vaherahu sõlmimisest Saksa ordu ja Poola vahel.
Schuwenflug oli seotud Riia peapiiskopi Johannes VI Ambundi ametissemääramisega, mistõttu augustis 1418 soovitas Saksa ordu kõrgmeister Michael Küchmeister von Sternberg paavsti määrata Schuwenflugi mõnele vakantseks jäävale ametikohale Preisimaal või Liivimaal.
Saksa ordu kõrgmeister soovitas teda paavstil ametisse määrata. 8. jaanuaril 1420 määras Martinus V Schuwenflugi piiskopiks.
Viibimine Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Schuwenflug teatas 19. juulil 1420 Haapsalust Saksa ordu kõrgmeistrile, kuidas teda Lihulas vastu võeti, ta saatis oma teenri Hans Borchtorpi kõrgmeistri juurde ja saatis meistri teenri Hans Wargeli tagasi. 7. augustil 1420 oli ta Kuressaares ja 4. novembril 1420 Lihulas. 1422 on teda mainitud Võnnu maapäeva retsessis. 1423 oli ta Itaalias Montefiascones.
Palve paavstile
[muuda | muuda lähteteksti]Schuwenflug saatis 7. augustil 1420 Saksa ordu orduprokuraatori kaudu kirja Martinus V-le, milles kirjeldas oma valduste olukorda.
Taani kaitse all
[muuda | muuda lähteteksti]Taani kuningas Erik teatas 25. septembril 1420, et võttis Schuwenflugi ja Saare-Lääne piiskopkonna oma kaitse alla.
Tegevus rahuvahendajana
[muuda | muuda lähteteksti]Schuwenflug saatis 4. novembril 1420 kirjad paavstile, Poola kuningale ja Leedu suurvürstile vaherahu sõlmimise asjus.
Surm
[muuda | muuda lähteteksti]Caspar Schuwenflug suri 10. augustil 1423 Montefiascones.
Allikad
[muuda | muuda lähteteksti]- Leonid Arbusow, "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert".
- Friedrich Georg von Bunge, "Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten".
| Eelnev Winrich von Kniprode |
Saare-Lääne piiskop 1420–1423 |
Järgnev Christian Kuband |