Dekaad (suurusjärk)

Dekaad (kreeka δεκάδα, lad. decada, ingl. decade) on teaduses ja tehnikas tihti kasutusel füüsikalise suuruse kümnekordset erinevust omavate alumise ja ülemise piiriga vahemiku nimetusena.

Täpsustus

Dekaadi mõistet ei tohi segamini ajada kümnend järgu mõistega arvude kümnendsüsteemis. Erandjuhtudel võib see siiski kokku langeda, nagu see on, näiteks, elektritakistuse, mahtuvuse ja induktiivsuse magasinide dekaadide puhul, millest igaühes on realiseeritud ühikulisest suurusest kümne täisarvulise astme kordseid väärtusi, iga dekaadi sees kordusarvude 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 abil. Näiteks π-ga võrdse väärtuse saamine: 3,14 = 3 × 1 + 1 × 0,1 + 4 × 0,01.

Teaduses ja tehnikas kasutatakse sõna dekaad tihti mitte suuruse (näiteks aja puhul päevade või aastate) kümnendi ehk siis teatud lineaarse mõõtkava vahemiku (näiteks 0...10 cm, 10...20 cm, 20...30 cm, jne.), vaid suuruse vahemiku suurima (näiteks arv 10) ja väikseima (näiteks arv 1) väärtuse kordus- või suhtearvu tähenduses. Selles 10-kordsust märkiva tähenduse mõttes on dekaadid, näiteks, 1...10 cm, 10...100 cm, 100...1000 cm, jne.

Selline dekaadi käsitlus ei ole samane kümnendarvude süsteemi kümnendjärguga, nagu seda sageli ekslikult arvatakse, sest dekaadide piirid võivad olla mitmesuguste väärtustega. Järgnevas mõned näited.

Näiteid

Elektroonika: dekaadidest räägitakse ka passiivsete elektroonikakomponentide parameetrite väärtuste osas, näiteks takistite takistuse osas, Näiteks on n-ö oomide dekaadis takistid takistusega 1...10 Ω, järgmises dekaadis takistid takistusega 10...100 Ω, selle järgnevas 100...1000 Ω, jne.
Akustika: inimkõrva poolt helina tajutavate õhuvõnkumiste sagedusala, milleks tavaliselt loetakse 16 ... 16 000 Hz (või ka 20 ... 20 000 Hz), jaguneb kolmeks dekaadiks, vastavalt 16...160, 160...1600 ja 1600 ... 16 000 Hz (või 20...200, 200...2000 ja 2000 ... 20 000 Hz). Analoogiliselt helitugevuste dekaadid on standardsest kuuldelävest (20 μPa) ülespoole järgmised: 20...200 μPa ehk 0,00002...0,0002 Pa, 0,0002...0,002 Pa, 0,002...0,02 PA jne.
Raadiolainete puhul on kasutusel sageduste (ja lainepikkuste) dekaadne liigitus: keskmiste sageduste (MF) ala 0,3...3 MHz, kõrgete sageduste (HF) ala 3...30 MHz, väga kõrgete sageduste (VHF) ala 30...300 MHz, jne.

Eriti juurdunud on dekaadi mõiste selline kasutus suuruste ja sõltuvuste (funktsioonide) logaritmiliste esituste puhul, näiteks logaritmiliste sageduskarakteristikute, spektrite jms. puhul.

Logaritmilistes ühikutes vastab dekaadile 1 log või 2 Belli, millest tavapärasem on siiski rääkida 20 detsibellist (20 dB).

Analoogiliselt on mõiste oktaav saanud sageduste kahekordset erinevust märkivaks terminiks (kuigi ladinakeelne octa tähendab siin kaheksat nooti, mitte arvu kaks). Ka oktaav ei ole samane kahendarvude süsteemi kahendsuurusjärguga.

Vaata ka