Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat
See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2019) |
Lühend | Eesti NSV SARK |
---|---|
Asutatud | 1940 |
Tegevuse lõpetanud | 1946 |
Asukoht | Pagari tänav 1, Tallinn |
Tegevuspiirkond | Eesti NSV |
Juhtkond | Eesti NSV siseasjade rahvakomissar |
Emaorganisatsioon | Eesti NSV RKN |
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ehk Eesti NSV SARK (venekeelne lühend НКВД Эстонской ССР) oli aastail 1940–1941 ja 1944–1946 Eestis tegutsenud NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi struktuuriüksus, mille ülesandeks oli:
- avaliku korra kaitse,
- kinnipeetute valve,
- kriminaalkuritegevuse vastane võitlus,
- tuletõrjealase ohutuse järelevalve.
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat moodustati pärast 1940. aasta juunipööret ja Eesti liitmist NSV Liiduga NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 29. augusti 1940 käskkirjaga nr 001067[1] riikliku julgeoleku jälgimiseks, avaliku korra tagamiseks ja kinnipeetute valvamiseks ning NSV Liidu poliitilise juhtkonna juhiste alusel poliitiliste repressioonide elluviimiseks Eesti NSV-s.
5. märtsil 1946 toimunud V NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi, Rahvakomissaride Nõukogu ja ÜK(b)P Keskkomitee ühispleenumil otsustati rahvakomissariaadid ümber nimetada ministeeriumiteks. 20. märtsil 1946 võeti vastu ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus ning 25. märtsil 1946 muudeti ka Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat Eesti NSV Siseasjade Ministeeriumiks ehk Eesti NSV Siseministeeriumiks.
Eesti Vabariigi Siseministeeriumist Eesti NSV SARK-iks
[muuda | muuda lähteteksti]Kuni augustini 1940 mingeid olulisi struktuuri ümberkorraldusi ei tehtud, alles 13. augustil 1940 anti vanglate valitsus justiitsministeeriumi haldusalast siseministeeriumi haldusalasse. 14. augustist 1940 jõustus kohtu- ja siseministeeriumi ühismäärus, mille kohaselt vangimajade talitus anti kohtuministeeriumi alt siseministeeriumi alla.
13. augustist 1940 anti välja valitsemise korraldamise seaduse muutmise seadus[2]. Selles olid fikseeritud ka siseministeeriumi ülesanded. Nendeks olid:
- riigi sisemise julgeoleku ja avaliku korra eest hoolitsemine
- perekonnaseisuala juhtimine ja korraldamine
- vangistusasutiste valitsemine
- kirikute ja usuühingute järelevalve
- omavalitsuste järelevalve ja korraldamine
Määrati ka siseministeeriumi struktuur, mille koosseisu kuulusid:
- 1. Omavalitsuste Talitus[3]
- 2. Politseitalitus
- 3. Vangimajade Talitus[4]
- 4. Üldosakond
- 5. Siseministeeriumi juures olev ja siseministrile alluv Piirivalve.
Eesti NSV SARK 1940–1941
[muuda | muuda lähteteksti]„NSV Liidu SARKi käskkiri № 001067 «Eesti NSV SARKi moodustamisest»
- 29. august 1940. Täiesti Salajane
Vastavalt Eesti NSV Nõukogude Sotsialistliku Vabariikide Liidu koosseisu vastuvõtmise seadusele – käsin:
- Moodustada Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat asukohaga Tallinna linn, allutades talle SARKi allasutused, mis on loetletud juurde lisatud loetelus.
- Kinnitada juurdelisatud Eesti NSV SARKi isikkoosseis
Lisad saata laiali vastavalt vajadusele.
- NSV Liidu siseasjade rahvakomisssar Beria
- NSVLi siseasjade rahvakomisssari asetäitja (NSVL SARKi Kaadriteosakond)
- riikliku julgeoleku 3. järgu komissar Kruglov“
– Приказ НКВД СССР № 001067 «Об организации НКВД Эстонской ССР»[5]
Juhid ja organisatsioon[6]
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti NSV siseasjade rahvakomissar Boris Kumm, 25. august 1940 – 17. märts 1941
- Pikemalt artiklis Eesti NSV siseministrite loend#Eesti NSV siseasjade rahvakomissarid
- Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi sekretariaat, ülem E. Lepik; Nikolai Härms[7]; V.Germes )(−1.1941); ülema asetäitja Vladimir Peresõpkin; 1. jaoskonna ülem Valentin Ots; 3. jaoskonna ülem Mihhail Parfenov;
- Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi parteikomitee, sekretär Viktor Tuulmets (-6. märts 1941);
- Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi II osakond. Osakonna ülem ja ENSV SARK rahvakomissari asetäitja Andrei Murro; osakonna ülema asetäitja Sergei Rotšin (1907–)
- Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi III osakond. Osakonna ülema asetäitja Nikolai Mihhailov (1907–);
- Eesti NSV SARK-i 1. eriosakond, 1. eriosakonna ülem Viktor Bradlei; Stepan Kustov (1911–);
- Eesti NSV SARK-i 2. eriosakond, 2. eriosakonna ülem Mihhail Makarov (1902–);
- Eesti NSV SARK-i 3. eriosakond, 3. eriosakonna ülem A. Krašennikov; Sergei Kingisepp (1909–1941)
- Eesti NSV SARK-i uurimisosakond. Osakonna ülema asetäitja: Uurimisosakonna ülema abi Vladimir Markov (1912–); Johannes Kivi (1912–1955);
- Riikliku Julgeoleku Valitsus, SARK-i koosseisus, mille baasil moodustati 26. märtsist 1941 iseseisev Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat;
- Eesti NSV SARK-i Vanglate osakond, millele allusid kõik Eestis asuvad vanglad (11) (Tallinna Keskvangla ja maakonnavangimajad). Osakonnaülem Mihhail Feodotov, ülema asetäitja Stepan Vekšin.
- Eesti NSV SARK-i kaadriosakond, Karl Hanson;
- Eesti NSV SARK-i Tuletõrje Valitsus[8], ülem L. Kondratjev;
- Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Töölis-Talupoegade Miilitsavalitsus – ülem Peeter Petree, moodustati 11. septembril 1940.
- Eesti NSV SARK-i Piiri- ja sisevalve Valitsus, Johann Paul; (Piirivalve tegeles vaid Eesti-Läti piiri kontrolliga, merepiiri valve oli üle antud NSV Liidu Siseasjade RahvakomissariaadiNSV Liidu piirivalvevägedele juba juulis 1940, Vene-Eesti piiri kontrolli teostas vaid NSVL piirivalve[9]).
- Eesti NSV SARK-i Maanteede (ehituse) Valitsus, ülem Naum Asnin;
- Eesti NSV SARK-i Perekonnaseisuamet (Vabariiklik Perekonnaseisuaktide Arhiiv[10]), ülem oli Kull.
- Eesti NSV SARK-i Arhiiviosakond[11], ülem Boris/Bernhard Veimer (Arhiiviosakonnale allutati ka 4. septembrist 1940 senine iseseisev Riigiarhiiv Eesti Riigi Keskarhiivina) 15. augustil 1940 määrati arhiiviosakonna tööd juhtima arhiiviametisse suunatud julgeolekutöötaja Mihhail Organov. Okupeeritud Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes, Ukrainas, Moldaavias ja Karjalas said arhiivide osakonnad 23. oktoobril 1940 Moskvast korralduse sisse seada arvestus kontrrevolutsioonilise elemendi kohta, mille all mõisteti kõiki eelnimetatud riigiametnikke, teenistujaid ja isikuid, keda kommunistliku ideoloogia järgi peeti ebalojaalseteks kodanikeks. Viie kuuga perioodil jaanuar-mai 1941 suudeti Eestis arvele võtta 37 794 isikut).
- Eesti NSV SARK-i arhiiviosakonna ülema asetäitja 1940–1944 Mihhail Organov (28. IX 1905 Moskva oblast – 25. VII 1971), Eesti NSV SARK/SM arhiiviosakonna ülem 1944–1952[12].
Majanduslikud ja tehnilised osakonnad: finants-, auto-tehniline ja administratiiv-majanduse osakonnad.
- Eesti NSV SARK-i Eriinspektsioon, valvas SARK-i allasutuste sisekorra järele, määrates karistustena ka distsiplinaarkaristusi.
- Eesti NSV SARK-i Töö- ja paranduskolooniate osakonnale allusid Harku ja Vasalemma laagrid, osakond liideti hiljem vangimajade osakonnaga.
- Omavalitsuste osakond (osakond likvideeriti 15.10.1940, enamik maa-, linna- ja vallavalitsuste järelevalve ülesandeid anti Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Asjadevalitsusele)
- Hävituspataljonide Staap
Peale ENSV SARK keskaparaadi olid struktuuris ka piirkondlikud linna- ja maakonnaosakonnad ning jaoskonnad.
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi piirkondlikud asutused#Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi ja piirkondlike asutuste moodustamine, 1940. aastal
- Peale NKVD kohalike organite tegutsesid veel Punaarmee koosseisu kuulunud repressiivasutused:
- Punalipulise Balti laevastiku 3. osakond ehk Eriosakond (3 отдел Краснознамённого Балтийского флота )-ülem divisjonikomissar Lebedev;
- TTPA 8. armee staabi 3. osakond ehk Eriosakond(Особый отдел НКВД 8-й армии)
- NSV Liidu SARK-i 2. ehk 23. raudtee-ehitiste kaitse diviis)i üksused, milles olid oma Eriosakonnad
- NSV Liidu SARK-i Sisevägede 63. laskurdiviis
Eesti NSV SARK-i tegevus 1940–1941
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941
Pärast teise maailmasõja algust loodi NSV Liidu RKN määrusega number 1756-762сс vägede tagala ülema ametikohad, kellele allusid alates 25. juuni 1941 NKVD siseväed, Hävituspataljonid ja miilits,[13], Eestis asunud NSV Liidu Looderinde tagalaülemaks sai NKVD vägede kindralleitnant Sokolov, kelle alluvusse 26. juulil 1941 anti ka Eestis asunud NKVD piirivalve-, operatiiv-, konvoi-, raudteeehitiste valve ja eriti tähtsate tööstusobjektide valve väeosad[[14]. Sõjavägede tagala ülemale allunud väeosade ülesandeks olid:
- korra hoidmine sõjavägede tagalas,
- teede puhastamine põgenikest,
- desertööride püüdmine,
- teede puhastamine sõjaväele (очистка путей сообщения),
- varustamise ja evakuatsiooni reguleerimine,
- side häireteta töö kindlustamine,
- diversantide likvideerimine.
28. augustil 1941 evakueerusid Eesti NSV SARK-i töötajad koos Nõukogude armeega viimastena Tallinnast laevadega Kroonlinna kaudu Kostromasse. Novembris 1941 vabastati ENSV SARK-ist kõik töötajad seoses koosseisude koondamisega. Jaanuaris 1942 mobiliseeriti nad 8. Eesti Laskurkorpusse.
NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega nr 415-138сс, 19. aprillil 1943 moodustati NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi Vastuluure Peavalitsus SMERŠ ja NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi Vastuluurevalitsus SMERŠ ning eraldati NSV Liidu SARK-i sõjaväe vastuluureorgani Eriosakondade Valitsuse (Управление особых отделов; УОО) eriosakonnad Kaitse Rahvakomissariaadi ja Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi haldusalasse. 15. mail 1943 moodustati Vastuluurevalitsus SMERŠ ka NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi koosseisus.
Eesti NSV SARK, 1944–1946
[muuda | muuda lähteteksti]5. märtsil 1946 toimunud V NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi, Rahvakomissaride Nõukogu ja NLKP KK ühispleenumil otsustati ümber nimetada Rahvakomissariaadid Ministeeriumiteks. 20. märtsil 1946 võeti vastu ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus ning 25. märtsil 1946 muudeti ka Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat Eesti NSV Siseasjade Ministeeriumiks ehk Eesti NSV Siseministeeriumiks. Eesti NSV siseasjade rahvakomissariaadi taasformeerimisega hakati tegelema detsembris 1943, kui ellujäänud SARK-i töötajad koondati Moskva-lähedastesse rajoonidesse.
17. veebruaril 1944 kinnitati Eesti NSV SARK-i koosseisud.
Juhid ja organisatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Eesti NSV siseministrite loend
Eesti NSV siseasjade rahvakomissari käskkirjaga nr 007 15. juulil 1944 moodustati operatiivstaap ja ühendatud operatiivgrupid, mille kohaselt olid pärast Punaarmee poolset Eesti territooriumi vallutamist Eesti NSV SARK struktuuris järgmised allüksused:
- Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Banditismi vastu võitlemise osakond, mis tegeles nõukogudevastase relvastatud vastupanuliikumisega.
- Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Vastuluure SMERŠi osakond (СМЕРШ), mis tegeles SARK-i süsteemi töötajate ja Nõukogude Liidu piirivalve, sisevägede, miilitsa ja teiste relvastatud jõudude Nõukogude võimule lojaalsuse kontrolliga; ülem Konstantin Kolk
- Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus ehk ENSV SaRK-i Miilitsavalitsus (УМ – Управление Милиции НКВД) – miilitsa keskaparaadina
- Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Kohaliku Õhukaitse Osakond[15]. Kohaliku Õhukaitse Osakond korraldas tsiviilobjektide kaitset. Hilisem ENSV SM Kohaliku Õhukaitse Staap ja Eesti NSV Tsiviilkaitse Staap.
29. juulil 1944 formeeriti Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi vägede Sõjatribunal.
- Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Maanteede Valitsus[16], ülem[17] Naum Asnin;
Hiljem lisandus struktuuri veel:
- Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakond, ülesandeks oli kohapealsete sõjavangilaagrite töö juhtimine ning sõjavangide sunnitööle rakendamine. NSV Liidu GULAGi analoog. Ülemad: Viktor Lvov, Nikolai Santšuk.
Eesti NSV SARK-i tegevus 1944–1946
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV SARK-i piirkondlikud asutused
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi piirkondlikud asutused#Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi ja piirkondlike asutused, aastatel 1944–1946
Tegevuse kohta alates 1946. aastast vaata Eesti NSV Siseasjade Ministeerium, Eesti NSV Siseministeerium.
Eestis asunud SARK-i kinnipidamisasutused
[muuda | muuda lähteteksti]- 16. oktoober 1944 loodi Eesti territooriumil sõjavangilaagrid:
- Tallinnas, Endla tänaval nr 286, Sõjavangilaager nr 286 (Tallinn)),
- Kohtla-Järvel (nr 289), Sõjavangilaager nr 289 (Kohtla-Järve) ja
- Petseris (nr 287), Sõjavangilaager nr 287 (Petseri).
Kontrolli- ja filtratsioonilaagrid allusid NSV Liidu SARK-i kontrolli- ja filtratsioonilaagrite osakonnale. 22. jaanuaril 1946 anti laagrid üle GULAG-ile. Üks NSV Liidu SARK-i filtratsioonilaager 0316 asus 1945. aastal Keila lähistel Põllkülas[18]. Filtratsioonilaagris oli SMERŠi osakond, mis likvideeriti pärast 28.03.1946.
NSV Liidu SARK-i Balti mereväebaaside ehituse Valitsus "Baltvojenmorstroi" koos tööpataljonidega.
- Pikemalt artiklis Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis
NSV Liidu SARK-i siseväed Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Sisevägede valitsuse 63. sisevägede laskurdiviisi juhatus Tallinnas, ülem Jevgeni Ignatov (ИГНАТОВ Евгений Фёдорович), staabiülem Fjodor Kuriltšik (КУРИЛЬЧИК Фёдор Антонович (1902–1964)) diviisile allusid 1945. aastal:
- 138. sisevägede laskurpolk Tartus (polgu koosseisus oli ka seersantide kool)
- 3. pataljon, asukohaga Viljandi
- 260. sisevägede laskurpolk (s/o 3205) Tallinnas, Liivalaia tänav
- 2. sisevägede õppepolk, asus Paides vähemalt 30.11.1944–2.03.1945
17. mail 1945 moodustati 392. konvoivägede polk (s/o 7519), mis paiknes tollal 29 Eesti asulas.
Eelnev ' |
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat 1940–1941 ja 1944–1946 |
Järgnev Eesti NSV Siseministeerium (1946–1953) |
Eelnev Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaat |
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat 1934–1941 ja 1943–1946 |
Järgnev NSV Liidu Siseministeerium (1946–1960) |
Eelnev ' |
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat 1941 |
Järgnev Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat (1943–1946) |
Eelnev NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus |
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat 1941 |
Järgnev NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat (1943–1946) |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Этап I – Оккупация Эстонии Советским Союзом 1940–1941
- ↑ 1012. Valitsemise korraldamise seaduse muutmise seadus., Riigi Teataja, nr. 102, 14 august 1940
- ↑ Omavalitsuste Talitus likvideeriti 15. oktoobrist 1940 ja Omavalitsuste Talituse asjaajamine anti üle vastavalt Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Asjadevalitsusele ja Rahanduse Rahvakomissariaadile. ENSV Teataja 1940 nr 27. Art 312
- ↑ Vangimajade Talitus allutati Kohtuministeeriumi alluvusest, Siseministeeriumile 13. augustist 1940. aastal
- ↑ СБОРНИК ДОКУМЕНТОВ. НКВД-МВД СССР В БОРЬБЕ С БАНДИТИЗМОМ И ВООРУЖЕННЫМ НАЦИОНАЛИСТИЧЕСКИМ ПОДПОЛЬЕМ НА ЗАПАДНОЙ УКРАИНЕ, В ЗАПАДНОЙ БЕЛОРУССИИ И ПРИБАЛТИКЕ (1939–1956). Составители: ИМ. Владимирцев, А. И. Кокурин
- ↑ "EK(b)P KK Büroo koosolekul kinnitatud ENSV SaRK juhtivtöötajate nimekiri [ERAF f. 1,n.4, s.-ü. 1, l.9]". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. aprill 2021. Vaadatud 4. detsembril 2011.
- ↑ "INDIVIDUALS SENTENCED TO DEATH AND EXECUTED IN ESTONIA IN 1940–1941 BY DIFFERENT WAR TRIBUNALS" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. jaanuar 2016. Vaadatud 1. augustil 2013.
- ↑ ENSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Tuletõrje osakond (1940 - 1941), The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Siseasjade Rahvakomissariaat (1940 - 1941, 1944 - 1946), The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Vabariiklik Perekonnaseisuaktide Arhiiv (1944, 1940 - 1941), The National Archives of Estonia
- ↑ Aruanne Eestimaa ringkonna arhiividest nõukogude ajal (1940–1941)[alaline kõdulink], Tuna, 2000 nr 4
- ↑ Voldemar Miller 90, Tuna, 2001 nr 2
- ↑ [1]
- ↑ http://pvrf.narod.ru/dok/1939-1945/dok47.htm]
- ↑ ENSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Kohalik Õhukaitse Osakond (1944 - 1991), The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Siseministeeriumi Maanteede Valitsus (1944 - 1953)[alaline kõdulink], The National Archives of Estonia
- ↑ Eesti teetöökiste võit. Punase Lipu üleandmine ENSV SARK'i maanteede valitsusele, Postimees (1886-1944), nr. 111, 16 mai 1945
- ↑ Kontroll-filterlaager nr 0316, 1945-1946, The National Archives of Estonia