Ergo Nõmmiste
Ergo Nõmmiste (27. juuni 1956 Kiviõli – 11. aprill 2019) oli eesti füüsik,[1] Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2012).
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]1974. aastal lõpetas Nõmmiste Nõo Keskkooli, 1979 Tartu Riikliku Ülikooli füüsika osakonna. 1991 kaitses ta Tartu Ülikoolis kandidaadikraadi füüsikas väitekirjaga "Рентгеноэлектронная эмиссия щелочногалоидных кристаллов при облучении фотонами с энергией 70–140 эВ"[1] ("Leelishalogeniidide röntgenelektronemissioon kiiritamisel footonitega energiaga 70-140 e", juhendaja Mart Elango)[2].
Pärast ülikooli lõpetamist asus Ergo Nõmmiste tööle Eesti Teaduste Akadeemia Füüsika Instituuti, kus oli aastatel 1979–1982 röntgenspektroskoopia labori insener, 1982–1986 nooremteadur, 1986–1991 teadur. 1992. aastal suundus ta järeldoktorantuuri Oulu Ülikooli, kus töötas eri ametikohtadel 1998. aastani. Aastatel 1994–1995 oli ta Soome kiirekanali teadlane MAX-labis ning 1995. aastal valiti Oulu Ülikooli dotsendiks. Pärast tagasipöördumist Eestisse (1998) töötas ta Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis algul PHARE eksperdina, siis teadusala asedirektorina (1999–2003), direktori kohusetäitja ja direktorina (2004–2009). 2009. aasta sügisel valiti ta Tartu ülikooli elektronspektroskoopia professoriks.[3]
2004. aastast oli ta SA Tartu Teaduspark nõukogu liige[2].
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti ta 2012. aastal täppisteaduste alal. Ta kuulus akadeemias astronoomia ja füüsika osakonda, oli aastatel 2014–2019 akadeemia asepresident.
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Ergo Nõmmiste teadustöö põhisuunad olid aatomi- ja molekulaarfüüsika, kus eksperimendid tehti gaasfaas-metoodikatega erinevatel MAX-labi kiirekanalitel. Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis töötas ta pinnafüüsika suunal, eriti selle praktiliste rakendustega, nagu näiteks metallipindade biofunktsionaliseerimine. Hiljem lisandusid eksperimendiarendus elektrokeemiliste reaktsioonide in situ tingimustes jälgimiseks ja ioonvedelike uuringud kasutades elektron- ja ioonspektroskoopiat ning nende samaaegsuse metoodikat.[3]
Märkimisväärne oli ka akadeemik Nõmmiste pedagoogiline tegevus. Tema loengud erinevatest eksperimenditehnikatest, suureskaalalistest teaduskeskustest, aatomi- ja molekulaarfüüsikast olid lisaks Tartu Ülikoolile oodatud ka Oulu ülikoolis, Tampere Tehnoloogiaülikoolis, Turu Ülikoolis ja MAX-labis. Tema käe all ja otsesel juhendamisel on töötanud doktorandid nii Eestist, Soomest, Rootsist, Norrast, Inglismaalt, USAst kui ka mujalt.[3]
Publikatsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on avaldanud üle 240 teaduspublikatsiooni,[2] sh
- Autoionization phenomena involving the 2 p53d configuration of Argon-like ions in ionic solids (kaasautor) // Phys. Rev. B 18 (1993) 47
- M45N45N45 Auger decay spectra of the resonantly excited 3d94f configuration of xenonlike ions in solids (kaasautor) // Phys. Rev. B 21 (1994) 49
- Electron correlation in Xe 4d5/2-16p-5p-26p resonant Auger transitions studies by utilizing the Auger resonant Raman effect (kaasautor) // Phys. Rev. A. Rapid Comm. 6 (1994) 49
- Evolution of the Post-Collision-Interaction Profile from the Resonant Auger Shakeup/Shakedown Lines at the Ionization Threshold (kaasautor) // Phys. Rev. Lett. 25 (1997) 79
- Fragmentation and electronic decay of vacuum. ultraviolet-excited resonant states of molecular CsCk (kaasautor) // J. Phys. B 36 (2003) 19
- Photoexcitation, photoionisation and photofragmentation of molecular rubidium halides (kaasautor) // J. Electron Spectroscopy and Related Phenomena 144 (2005)
- Substrate-induced effects in the creation and decay of core excitations in ultrathin films of potassium chloride on copper (kaasautor) // J. Electron Spectroscopy and Related Phenomena 156–158 (2007)
Liikmesus
[muuda | muuda lähteteksti]Ergo Nõmmiste oli Eesti esindaja paljudes rahvusvahelistes teadusorganisatsioonides. Eesti-siseselt kuulus ta riigi teaduspreemiate komisjoni, kosmosetehnoloogia ekspertgruppi, füüsikumi ehitamise juhtkomiteesse jne.[3] Ta oli 1989 Eesti Füüsika Seltsi asutajaliige (1989) ja Soome Füüsika Seltsi liige (1993).
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2009 Tartu Ülikooli medal[4]
- 2009 Eesti Teaduste Akadeemia medal
- 2009 Eesti Füüsika Seltsi aumedal[2]
- 2012 Eesti Teaduste Akadeemia liige täppisteaduste alal[5]
- 2016 Valgetähe III klassi teenetemärk[6]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ergo Nõmmiste oli keemiku poeg.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide, lk 24
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Ergo Nõmmiste Eesti Teadusinfosüsteemis
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat. Faktid ja arvud XXV (52) 2019. Tallinn, 2020, lk 111-112.
- ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
- ↑ http://uudised.err.ee/index.php?06267533
- ↑ Mida uurivad Eesti teadlased, kellele president teenetemärgi annab? ERR 04.02.2016
- ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Vaadatud 3.12.2022.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]Margus Maidla. Akadeemik Ergo Nõmmiste ja tema kiirgused. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 667-674.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ergo Nõmmiste koduleht
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 24
- Ergo Nõmmiste Eesti Teadusinfosüsteemis
- Ergo Nõmmiste Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
- Marek Strandberg "Ei ole eesti teadust, on teadus ning Eesti ja eestlaste osa selles" Sirp, 20.12.2012 (Ergo Nõmmiste intervjuu)
- Intervjuu Ergo Nõmmistega Tartu Teaduspargi kodulehel
- Intervjuu Ergo Nõmmistega portaalis Fyysika.ee, 24. märts 2010
- Ergo Nõmmiste 27.VI 1956 – 11.IV 2019 Sirp, 26. aprill 2019
- Eesti füüsikud
- Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid
- Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna professorid
- Eesti Teaduste Akadeemia liikmed
- Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased
- Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased
- Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid
- Vana-Jaani kalmistule maetud
- Sündinud 1956
- Surnud 2019