Erik Tender

Erik Tender (eesnimi ka Erich; 28. märts (vkj)/ 10. aprill 1902 Tallinn – 7. veebruar 1991 Stockholm) oli eesti ajaloolane ja arhivaar.

Võttis aastatel 1918–1920 osa Vabadussõjast, peamiselt laiarööpmelise soomusrongi nr. 3 koosseisus.

Ta lõpetas 1923. aastal Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasiumi ja 1929. aastal Tartu Ülikooli. Ta oli EYS Veljesto liige. Kaitses samas 1930. aastal väitekirja "Tartu raekojad Poola ja Rootsi ajal" filosoofiamagistri kraadi saamiseks ja tegi 1938. aastal suulise eksami filosoofiadoktori kraadi saamiseks.

Oli aastatel 1927–1940 Tartu linnaarhivaar ja 1941–1944 Riigi Keskarhiivi juhataja. Aastatel 1942–1944 oli ta ka Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna õppejõud.

Põgenes 1944. aastal Saksamaale, oli 1946–1949 Balti Ülikooli Rootsi ja Põhjamaade ajaloo professori kohusetäitja.

Läks 1949. aastal edasi Rootsi, oli muuhulgas ka aastatel 1956–1976 Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis juhatuse liige.

Isiklikku

Tema vennad olid Nõmme linnaarhivaar ja notar Ervin Tender ning poksija ja metsandustegelane Karl Tender. Tema ja Olga Männiku poeg oli silmapaistev teatri- ja seltskonnainimene New Yorgis Andres (Andy) Männik (1934–2023).

Kirjandus

• Mirjam Remma. "Erik Tender Eesti Omavalitsuse Tartu Keskarhiivi juhina 1942–1944". Bakalaureusetöö Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis. Juhendaja: PhD Aigi Rahi-Tamm. Tartu 2017.

Välislingid

• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944