Mine sisu juurde

Fotograafia

Allikas: Vikipeedia
Esimene säilinud foto aastast 1826

Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundlikule materjalile või salvestatakse valgustundliku elektroonilise seadme (sensori) abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi (ka faile).

Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotoaparaadiks ehk fotokaameraks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ja kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks.

Fotosid tegev inimene on fotograaf.

Fotograafia ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Fotograafia ajalugu

Fotograafia ajaloo algust ei saa eriti täpselt määratleda, kuid nimetus "kaamera" pärineb fotograafia eelkäijaks olnud camera obscura'st ehk pimekambrist. Camera obscura oli kasutusel juba 11. sajandil. 13. sajandi lõpul kasutasid astronoomid seda Päikese vaatlemisel. Läätse asemel on selles kaameras üksnes väike auk, mida läbinud valguskiired projitseerivad kambri vastasseinale ümberpööratud kujutise ava ees olevatest esemetest.

16.–17. sajand

[muuda | muuda lähteteksti]

Läbimurdeks oli 1550. aastal läätse taasavastamine, mille abil saadi luua heledamaid ja samas ka teravamaid kujutisi.

18. sajand: eelkäijad ja eellugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka laterna magica, panoraam ja dioraam. Keemikud, näiteks Humphry Davy, hakkasid valgustundlikke aineid uurima ja loodud kujutise kinnisteid otsima.

19. sajand: varased tehnoloogiad

[muuda | muuda lähteteksti]

Fotograafia alaliigid

[muuda | muuda lähteteksti]
ESTCube-1 tehtud satelliidifotosid
Suitsuga täidetud ja lõhatud õhupalli pildistamine välgu ja helipäästiku abil.

Digitaalfotograafia on fotograafia alaliik, kus tulemuseks on digitaalne pilt, mida saab vaadata arvutiekraanil või mõne muu seadme vahendusel või teha sellest printimise teel paberfoto. Digitaalfotograafias salvestatakse pilt digitaalse infona.

Digitaalfotograafia eeliseks võrreldes filmile pildistamisega on vahetu tulemus ja operatiivsus. See võimaldab vaadata pilti kohe pärast pildistamist, edastada seda elektrooniliselt ilma füüsilise kohale viimiseta, töödelda, kasutada ja väljastada füüsilisel kujul.

Fotograafia stiilid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Peeter Linnap. "Eesti Fotograafia Ajalugu 1839-2015". Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas, 2016.[1]
  • Kaljula Teder. "Eesti fotograafia teerajajaid. Sada aastat (1840–1940) arenguteed". Illustreeritud fotodega muuseumide, raamatukogude, arhiivide, klubide ja eraisikute kogudest.) Tallinn, Eesti Raamat 1972. 148 lk.
  • Moonika Teemus. Reisides toas. Pano-, kosmo- ja dioraamadest Tallinnas ja Tartus (1826–1850). Tartu 2005. ISBN 9949-11-122-6