George III

George III
Sünniaeg	24. mai 1738 (Juliuse kalendris)
Surmaaeg	29. jaanuar 1820 (81-aastaselt)
Amet	kunsti ja vanavara kogumine, poliitik
Abikaasa(d)	Charlotte von Mecklenburg-Strelitz
Lapsed	George IV, Prints Frederick, Yorki ja Albany hertsog, William IV, Charlotte, Edward Augustus, Kenti ja Strathearni hertsog, Printsess Mary, Gloucesteri ja Edinburghi krahvinna
Autogramm

George III (4. juuni (24. mai) 1738 London, Norfolk House – 29. jaanuar 1820 Windsori loss) oli esimene Inglismaal sündinud Hannoveri dünastia monarh ja Suurbritannia ja Iirimaa kuningas aastatel 1760–1801 ning hiljem pärast liitmisseadusi (Acts of Union 1800) Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuningas aastatel 1801–1820. Veel oli ta lisaks Hannoveri kuurvürst 1760–1814 ja Hannoveri kuningas 1814–1820.

George III valitsusajal lõi Suurbritannia Seitsmeaastases sõjas Prantsusmaad ning tõusis Põhja-Ameerikas ja Indias domineerivaks võimuks. Ameerika iseseisvussõja tõttu kaotati siiski suur osa Põhja-Ameerika kolooniaid. Tema võimu ajal sõditi ka revolutsioonilise Prantsusmaa ja hiljem Prantsuse esimese keisririigiga.

1. jaanuaril 1801 ühendati Suurbritannia kuningriik ja Iirimaa kuningriik, mille tulemusel tekkis Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik.

Aastal 1806 suri peaminister William Pitt ja uueks peaministriks sai lord Grenville, kelle valitsust hakati nimetama kõigi talentide valitsuseks. See valitsus soovitas 1807. aasta veebruaris kehtestada riigis usuvabaduse, muuseas lubades katoliiklastel sõjaväes kõiki ametikohti pidada. George III pidas niisugust soovitust ennekuulmatuks ja saatis kõigi talentide valitsuse laiali. Uueks peaministriks sai William Cavendish.

Elu lõpus jäi George III vaimuhaigeks. On arvatud, et see võis tulla arseenimürgitusest, porfüüriast või enneaegsest vanadusnõtrusest. Seetõttu asus juba 1810. aastal George III eest regendina valitsema tema poeg George IV. Abikaasa Charlotte suri 18 kuud enne George'i, aga kuna George oli oma elu lõpul pime, peaaegu kurt ja mõistuse kaotanud, ei saanudki ta sellest teada. Ta ei saanud teada sellestki, et 1814 oli Hannoveri vürstiriik kuulutatud kuningriigiks ja tema selle kuningaks.

Peale George'i surma said kuningateks ka tema pojad George IV ja William IV. Kuid kuna George IV-l ei olnud järglasi ja William IV-l olnud legitiimseid järglasi, sai peale neid kuningannaks tema neljanda poja Edwardi tütar Victoria.

Perekond

George III abiellus 8. septembril 1761 Charlotte von Mecklenburg-Strelitziga. Sellest abielust sündis 15 last, kellest 13 said täiskasvanuks, 10 abiellusid, 7 said lapsi ja 4 järeltulev sugu kestab tänapäevani.

• George IV (12. august 1762 – 26. juuni 1830), Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuningas 1820–1830
• Frederick (16. august 1763 – 5. jaanuar 1827), Yorki hertsog
• William IV (21. august 1765 – 20. juuni 1837), Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuningas 1830–1837
• Charlotte (29. september 1766 – 6. oktoober 1828), kuninglik printsess
• Edward Augustus (2. november 1767 – 23. jaanuar 1820), Kenti hertsog
• Augusta Sophia (8. november 1768 – 22. september 1840)
• Elizabeth (22. mai 1770 – 10. jaanuar 1840)
• Ernst August I (5. juuni 1771 – 18. november 1851), Hannoveri kuningas
• Augustus Frederik (27. jaanuar 1773 – 22. aprill 1843), Sussexi hertsog
• Adolphus (24. veebruar 1774 – 8. juuli 1850), Cambridge'i hertsog
• Mary (25. aprill 1776 – 30. aprill 1857), Gloucesteri hertsoginna
• Sophia (3. november 1777 – 27. mai 1848)
• Octavius (23. veebruar 1779 – 3. mai 1783)
• Alfred (22. september 1780 – 20. august 1782)
• Amelia (7. august 1783 – 2. november 1810)

George III ei pidanud armukesi, erinevalt oma vanaisast ja poegadest.

Sugupuu

George III esivanemad
George III (1738–1820)	Frederick, Walesi prints (1707–1751)	Suurbritannia ja Iirimaa kuningas ning Hannoveri kuurvürst George II (1683–1760)	Suurbritannia ja Iirimaa kuningas ning Hannoveri kuurvürst George I (1660–1727)
			Braunschweig-Lüneburgi printsess Sophie Dorothea (1666–1726)
		Brandenburg-Ansbachi printsess Caroline (1683–1737)	Brandenburg-Ansbachi markkrahv Johann Friedrich (1654–1686)
			Saksi-Eisenachi printsess Eleonore (1662–1696)
	Saksi-Gotha printsess Augusta (1719–1772)	Saksi-Gotha-Altenburgi hertsog Friedrich II (1676–1732)	Saksi-Gotha-Altenburgi hertsog Friedrich I (1646–1691)
			Mõlema Sitsiilia printsess Antonietta (1851–1938)
		Anhalt-Zerbsti printsess Magdalena Augusta (1679–1740)	Anhalt-Zerbsti vürst Karl Wilhelm (1838–1894)
			Saksi-Weissenfelsi printsess Sophie (1654–1724)

Eelnev George II	Suurbritannia kuningas 1760 – 1801	Järgnev Act of Union
Eelnev George II	Iirimaa kuningas 1760 – 1801	Järgnev Act of Union
Eelnev Act of Union	Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuningas 1801 – 1820 (1811)	Järgnev George IV
Eelnev Georg II	Braunschweig-Lüneburgi kuurvürst 1760 – 1806	Järgnev -
Eelnev Viini kongress	Hannoveri kuningas 1814 – 1820	Järgnev Georg IV