Hüpotalamus

Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina keeles hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa. Hüpotalamus on autonoomse närvisüsteemi ja endokriinsüsteemi kõrgem keskus.

Hüpotalamuse põhi ja ajuripatsi vars on ühendatud eminentia medialise kaudu. Koos ajuripatsiga moodustab keskus hüpotalamo-hüpofüsaarse süsteemi – olles ajuripatsi koordinaatoriks ja ka endokriinsüsteemi regulaatoriks.

Hüpotalamuse areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Hüpotalamuse ülesanneteks on organismi homöostaasi, südametegevuse, ainevahetuse, soojusregulatsiooni, janu ja näljatunde, une, emotsioonide ning tundeelu reguleerimine. Hüpotalamus reguleerib ka puberteeti ja emastel tiinusega (naistel rasedusega) seotut.

Hüpotalamus sünteesib ka närvirakkude kasvufaktorit.

Hüpotalamus osaleb paljudes käitumisregulatsioonides. Kui emasloomadele süstida hüpotalamusse väike kogus östrogeeni, tekib paljudel juhtudel kiim.

Arvatakse, et hüpotalamusel on vere-aju barjäär üksnes osaline ja siitkaudu liiguvad ajus komplekteeritud hormoonid suurde vereringesse.

Roomajatel

Maolistel

Madudel osaleb hüpotalamus lisaks termoregulatsioonile, toitumisele ja paljunemisele ka paljude teiste elündsüsteemide töö koordineerimises.

Madudel väljuvad ja suubuvad eesajus, talamuses ja hüpotalamuse nägemisristmikus, nägemisteedest koosnevad nägemisnärvid.

Nii isastel kui ka emastel madudel kontrollib hüpotalamus suguküpsuse saabumist ja seksuaalset käitumist, nagu isaste võitlused, vastuvõtlike emaste otsimine-leidmine, kopulatsioon ja järelkasvu tagamine, aga ka enesekaitsega seotud käitumist.

Imetajatel

Inimestel

Inimese hüpotalamus (punasega)

Hüpotalamus on vaheaju alumine osa (kolmanda vatsakese põhi) ja paikneb talamuse all, kolmanda vatsakese ja subtalamuse vahel.

Inimestel koosneb hüpotalamus ositi valgeainest ja väiksematest hallaine kogumikest:

• nibukehad (corpus mamillare)
• nägemisristmik (chiasma opticum)
• hallköber (tuber cinereum) (hallköbru sees paikneva tuumaga (tuberomammillary nucleus) seostatakse söögiisu regulatsiooni ja ka sõltuvuskäitumist, see on ajus ainuke osa, kus komplekteeritakse histamiini, hallköbru tipus paikneb lehter ja selle otsas ajuripats) jnt.

Hüpotalamus moodustab allapoole ahenedes lehtri (infundibulum). Lehtri küljes paikneb inimestele tähtsaimaks peetav sisesekretoorne nääre – ajuripats (hypophysis).

Hüpotalamuses paiknevat ka janukeskus mis reguleerib janutunnet ja kus asuvad vere veesisaldusele reageerivad osmoretseptorid.

Hüpotalamusest suunduvad neurosekretoorsed kiud ka ajuripatsi tagasagarasse ehk neurohüpofüüsi.

Hüpotalamus reguleerib nii meeste kui ka naiste suguelundite arengut ja talitlust. Tütarlastel talitleb hüpotalamus juba looteeas – eritades rütmiliselt vabastajahormoone. Naistel allub hüpotalamuse kontrollile (hüpotalamuse-hüpofüüsi-munasarjade (telg)) ja regulatsioonile ka menstruaaltsükkel.

Arvatakse, et poisslastel kaob rütmilisus testosterooni toimel.

Neurohormoonid

Hüpotalamuse rakud eritavad lisaks oksütotsiinile ja antidiureetilisele hormoonile mitmeid neurohormoone (närvikudede eritatavad hormoonid, (aksonite läbi), mille ülesandeks on näärmehüpofüüsi rakkude poolt komplekteeritud ja eritatavate hormoonide regulatsioon.

Hüpotalamuse neurohormoonid on järgmised: türeoliberiin (TRH), gonadotropiini-vabastajahormoon (GnRH), kasvuhormooni vabastajahormoon (GH-RH), kasvuhormooni tõkestajahormoon (GH-RIH), kortikotropiini vabastajahormoon (CRH), prolaktiini vabastajahormoon (PRH) jt ning prolaktiini inhibeeriv faktor (PIF) (arvatavasti dopamiin).

Patoloogia

Inimestel seostatakse hüpotalamusega mitmeid haiguslikke seisundeid. Kuna hüpotalamus kontrollib ajuripatsi tööd, siis vahel käsitletakse nendega seotud haiguslikke seisundeid hüpotalamo-hüpofüsaarsete haiguslike seisunditena: nagu hüpofüsiit, hemokromatoos, Praderi-Willi sündroom [Q87.1], Russelli-Silveri sündroom [Q87.1] jt.

Põletikuga seotud

• meningiit
• sarkoidoos

Kliiniliste leidudega seotud

Hüpotalamuse talitlushäiretega seostatakse järgmisi haiguslikke seisundeid:

• magediabeedi vormi central diabetes insipidus (antidiureetilise hormooni puudumine või alaproduktsioon)
• hüperprolaktineemia
• kasvuhäired (vaegkasv lastel dwarfism, kasvuhormooni vabastajahormooni (GH-RH) vaegus)
• primaarne amenorröa e menstruatsioonipuudus perekondliku Kallmanni sündroomiga naistel (gonadotropiini-vabastajahormooni (GnRH) vähenenud komplekteerimine)
• sekundaarne hüpopituitarism
• varane murdeiga ([E30.1])
• tsentraalne varane murdeiga ([E22.8]).

Kasvajatega seotud

Mitmed kasvajalaadsed või kasvajad, nagu:

• hüpofüüsiadenoom
• hüpotalamuse hamartoom
• Langerhansi histiotsütoos (maliigsete histiotsüütide metastaseerumine hüpotalamusse)
• sisesekretsiooninäärmete ebaselge või teadmata loomusega kasvaja – kraniofarüngeaaljuha ([D44.4]).

Vaata ka

• ajuripats
• hüpofüüsi, hüpotalamuse hormoonid
• hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg

Välislingid

• Kelly MJ, Rønnekleiv OK, Ibrahim N, Lagrange AH, Wagner EJ., Estrogen modulation of K(+) channel activity in hypothalamic neurons involved in the control of the reproductive axis. Lühikokkuvõte, Steroids., mai 2002;67(6):447-56., veebiversioon (vaadatud 25.09.2014) (inglise keeles)
• Olga Romantsik, Natalja Kulakova, Vallo Tillmann, Hüpotalamuse hamartoomist tingitud enneaegne puberteet üheaastasel tüdrukul, Eesti Arst 2003; 82 (6): 437–439, veebiversioon (vaadatud 15.03.2014)
• Weiling Yina ja Andrea C. Gorea, The Hypothalamic Median Eminence and its Role in Reproductive Aging, Ann N Y Acad Sci. august 2010; 1204: 113–122., doi: 10.1111/j.1749-6632.2010.05518.x, PMCID: PMC2929984,

NIHMSID: NIHMS167642, veebiversioon (vaadatud 12.10.2014) (inglise keeles)

• Jaak-Kristian Sutt, Seks ja vägivald on hiirte ajus omavahel põimunud, 14.02.2011 11:38, veebiversioon (vaadatud 15.03.2014) (inglise keeles)
• Hypothalamo-Pituitary Disorders, veebiversioon (vaadatud 16.03.2014) (inglise keeles)
• Clifford Saper, Hypothalamus, (2009), Scholarpedia, 4(1):2791., veebiversioon (vaadatud 16.03.2014) (inglise keeles)
• Hypothalamus, Veebiversioon (vaadatud 16.03.2014) (inglise keeles)
• Patrick Dougherty,Chapter 1: Hypothalamus: Structural Organization, veebiversioon (vaadatud 16.03.2014) (inglise keeles)
• Sissekanne Encyclopædia Britannica-s, veebiversioon (vaadatud 16.03.2014) (inglise keeles)
• Sissekanne Terminologia Anatomica-s A14.1.08.401: Hypothalamus. Hüpotalamus