Hans Reedi

Hans Reedi (13. veebruar 1908 Kooraste vald – 26. detsember 1980) oli Põlvamaa pillimeister, kes valmistas kontrabasse.

Elulugu

Hans Reedi sündis Kooraste valla Alakülas Jüriussaia talus kümnelapselise pere esimese lapsena. Ema Hanna Oja ja isa August Reedi olid kohalikud. Isa August pidas mõnda aega Koorastes vallavanema ametit. Põhitöö oli talupidamine. Koolis käisid lapsed Koorastes, seal lõpetas Hans neli klassi. Isa August oli hea puutöömees ja õpetas oma oskusi ka pojale. Neil oli talus sisustatud üsna hea puutöökoda. Pärast kooli ootas Hanssu talutöö. Aga ka isa puutöökoda. Eesti kaitseväeteenistuses viibis ta 1927–1928. Kui ta kaitseväest tagasi tuli, moodustasid külanoored külakapelli, pille oli vähe ja need olid väga kallid. Seetõttu hakkas Hans proovima neid ise valmistada. Esimene pill oli duurkannel. Hans valmistas kodutöökojas ka viiuli ja esimese kontrabassi 1930. aastatel. Isa August tegi töökojas vokke, saane, regesid ja tööpinke. Kahasse meistriga tehti valmis isegi rehepeksumasin. Kõik Reedi pere poisid olid väga lahtiste kätega ja abistasid isa puutöötellimuste täitmisel. Kodutöökojas valmistati lisaks eelpoolnimetatud esemetele ka poleeritud kappe, voodeid, laudu ka tellimustöödena. 1936. aastal pärast isa surma pidi Hans kui talu vanim poeg talupidamise üle võtma. Töökoormus suurenes järsult. Ka kapell lõpetas oma tegevuse. Hansu tehtud esimene kontrabass seisis mõnda aega kodutalus, hiljem viidi Sulpi Kärgula kooli.

Nõukogude okupatsiooni algusaastatel oldi sunnitud Jüriussaia talust loobuma, kuna maksud tõsteti väga kõrgeks ja talumaid vähendati. Kõik õed-vennad peale Kalju Reedi lahkusid kodutalust. 1950. aastal hävis Jüriussaia talu tulekahjus koos puutöökojaga. Hans läks tööle Jõgehara teeninduskombinaati. Ta abiellus 1948. aastal Leida Rüütliga, neil sündis kolm last. 1965. aastal Hans Reedi tervis halvenes ja ta jäi invaliidsuspensionile. Kuid kuldsete kätega töömees ei suutnud tööta olla ja hakkas kodus tegelema metallitööga – tegi puulõhkujaid, ketassaage. Hans Reedi suri 26. detsembril 1980 ja maeti Kanepi Mäe kalmistule.

Kontrabassitöökoda

Koos venna Helmutiga pani Hans aluse puutöö tegemisele Jõgehara teeninduskombinaadis. Algul tehti kogu töö oma kodust kaasavõetud tööriistadega. Valmistati kõike, mida eluks vajati: reed, vankrid, uksed, aknad, tööpingid jne. 1960. aastate algul soovis Kärgula 8-klassilise kooli direktor koolile uut kontrabassi. Hans otsustas asja uuesti käsile võtta. Nii valmiski Jõgeharal jälle esimene kontrabass, sellele järgnes teine ja järgmised. Hans valmistas lekaalid, muretses materjalid ja kui pillid valmis said, siis häälestas need. Seekord tehti vajalikud tööd Hans Reedi juhendamisel kogu töökoja meeskonnaga. Iga mees spetsialiseerus kindla detaili valmistamisele. Enamik töid tuli teha käsitsi käsihöövli ja klaasitükist kaabitsaga. Materjali hankimine ei olnud samuti sugugi lihtne: puitmaterjal pidi olema ilma oksata, kasutati kaske, esikaaneks kuuske, pillide põhjad olid vahtrast, küljed olid vineerist. Pillid värviti nitrovärvidega. Sagedasem pillide värvikombinatsioon oli punane ja must ehk baasvärv oli tumepunane, servad ja tigu värviti mustaks. Sageli olid liimid ja lakid ebakvaliteetsed. Põhilised pillivalmistajad Hans Reedi käe all olid Helmut Reedi, Vello Oja, Tõnu Türna ja Kalju Suvi. Abitöid tegid veel ka teised kombinaadi töötajad.

Ferdinand Haidak, kes Hans Reedist kirjutas oma uurimuses "Veskid Võhandu jõel" Võru Koduloomuuseumi jaoks, märkis valminud kontrabasside arvuks 87. Haidak kirjutas Hans Reedist 1976. aastal, mil ta korduvalt ka meistri endaga kohtus. Pillimeistri venna Kalju Reedi ja järeltulijate andmetel valmis siiski kokku 23–25 kontrabassi. Pillid sattusid vastavalt nõudlusele 1960. aastatel Eesti eri paikadesse.

Hans Reedi kontrabasside tunnused

Pillimeister Hans Reedi kontrabassidel on rida tunnuseid, mis neid teistest tolleaegsetest Eestis saadaolevatest pillidest (Tšehhi, Vene ja Ida-Saksa kontrabassid) eristas. Hans Reedi pillide peamine tunnus on häälestuskruvid, mis näevad välja nagu roostevabad kruvid, kuid on siiski vasest ja kroomitud mati kroomiga. Kruvipead on pikad ja väga väikese läbimõõduga, mis teeb pilli häälestamise väga kiireks ja lihtsaks. Teine iseloomulik tunnus on puidust kooniline jalg, mis on konkreetse pikkusega ning puudub reguleerimisvõimalus. Hans Reedi pillide kõlakast on võrdlemisi õhukesest materjalist, mis soodustab pillide head kõla: tagakülg kumeraks voolitud vahtrast, küljed kasevineerist, pilli esikaas kuusest. Sõrmlauaks ja pilli käpaks on kasutatud vahtrapuud, mis on mustaks värvitud. Iseloomulikuks tunnuseks on lisaks teistele veel see, et pilli kael on tavatult pikk, moodustades roobi ja ülemise sadula vahe kuni 110 cm. Hans Reedi pillid on kere suuruse poolest enamasti 3/4 kontrabassid. Meistrimärgid asuvad kontrabassidel kõlakasti sees, pilli kaelapaku pinnal ja pealmise kaane all, enamasti on kirja pandud pilli valmistamise aeg, asukoht ja pilli number.

Hans Reedi pillide saatus

Hans Reedi kontrabasse mängiti kõikjal üle Eesti, pille oli nii Põlvamaal, Pärnus, Kuressaares (tollase nimega Kingissepas), Tallinnas jm. Üks Hans Reedi kontrabassidest teenis 1980. aastatel ka Kukerpillide ansamblis.

Hans Reedi pillid

Kontrabass nr. ... valmistatud 1960. aastal, asukoht Põlvamaa, eraomanduses.
Kontrabass nr. 4 valmistatud 15. jaanuaril 1964, soetanud Kingissepa Autobaas, eraomanduses Kuressaares, mängukorras.
Kontrabass nr. ... valmistatud 1964. aastal, asukoht Saaremaa, eraomanduses, mitte mängukorras.