Hermann von Buxhövden
 | Artiklis puuduvad viited. |
| Hermann I | |
|---|---|
| Sünninimi | Hermann von Buxhövden |
| Sünniaeg |
1163 Alam-Saksimaa |
| Surmaaeg |
pärast 1248 Kärkna klooster |
| Rahvus | sakslane |
Hermann von Buxhövden, Tartu piiskopina Hermann I (1163 – pärast 1248) oli saksa päritolu Liivimaa kirikutegelane ning Lihula ja Tartu piiskopkonna piiskop, Hermann oli nii Tartu piiskopkonna ilmalik maaisand, Saksa-Rooma riigi riigivürst, kui ka vaimulik valitseja.
Päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]Hermann sündis tõenäoliselt Alam-Saksimaal Bremenist põhjas asuvas Bekeshövedes, kus asus perekonna pealoss. Ta oli pärit ühiskondlikult silmapaistvast perekonnast, 12. sajandi lõpus oli kümme Buxhoevedenite perekonna liiget Hamburgi ja Bremeni peapiiskopkonnas kõrgetel ametikohtadel. Hermanni ema Aleydis oli Hamburgi ja Bremeni peapiiskopi Hartwig II poolõde. Hartwig II oli koos paljude teiste kloostrivendadega teinud kaasa Friedrich I Barbarossa aegse ristisõja pühale maale.[viide?]
Hermannil oli viis venda: Theoderich, Engelbert, Albert, Rothmar ja Johannes.
Hermann von Buxhövdeni vennad omandasid Vana-Liivimaal mõjuvõimsad ametikohad: vend Albert von Buxhövden oli Riia piiskop ja vend Rothmar von Buxhövden sai Hermanni toetusel Tartu toomkapiitli toompraostiks.
Lihula piiskopina
[muuda | muuda lähteteksti]Hermann määrati oma venna Riia peapiiskopi Alberti poolt 1219. aastal Lihula (Leal) piiskopkonna piiskopiks, kuid kuna Lihula vallutasid rootslased, kes peagi saarlaste poolt välja löödi, siis ei saanud Hermann oma ametikohustusi seal reaalselt täitma hakata.
Tartu piiskopina
[muuda | muuda lähteteksti]Lihula piiskopikoha asemel nimetati ta 1224. aastal Tartu esimeseks piiskopiks, kelleks ta jäi kuni 1247. aastani.
Tartu piiskopina kasutas ta oma võimu kindlustamiseks sugulus- ja hõimlussidemeid, Hermann läänistas enda valduses olnud piiskopkonna maad lähisugulastele: Ugandi maakonna keskne kihelkond Otepää läks Hermanni vennale Theoderich de Ropale, Puhja anti Hermanni õemehele Engelbert von Thysenhusenile. Tarbatu kihelkonna aga jättis piiskop endale ja toomkapiitlile. Oma venna Rothmar von Buxhövdeni seadis Hermann Tartusse toompraostiks ja annetas toomkapiitli ülalpidamiseks samuti 24 küla[1].
1225. aastaks ehitati Hermanni korraldusel Otepääle esimene kivikindlus Eestis – Otepää piiskopilinnus. 1242. aastal piiskopkonna ja Mõõgavendade ordu vägede vahel toimunud Jäälahingus oli Hermann ristisõdijate väe formaalne juht, kuid kõrge ea tõttu ta ilmselt otseses lahingutegevuses ei osalenud. [2]
Piiskop Hermann jäi 1245. aastal vanadusest pimedaks. Elu lõpuaastad veetis Hermann Kärkna kloostris ning suri seal vahemikus 1248–1254. [viide?]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kersti Markus, MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS, Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14, lk 6–7
- ↑ Andres Adamson (2013). 1242, müüti murdes. Lk 100.