Indigofera suffruticosa
Indigofera suffruticosa | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Oalaadsed Fabales |
Sugukond |
Liblikõielised Fabaceae |
Perekond |
Indigopõõsas Indigofera |
Liik |
Indigofera suffruticosa |
Binaarne nimetus | |
Indigofera suffruticosa Mill., 1768 |
Indigofera suffruticosa ehk añil on liblikõieliste sugukonda indigopõõsa perekonda kuuluv õistaim, mis kasvab subtroopilises ja troopilises Ameerikas ja mida on kasutatud sinise värvaine indigo saamiseks.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Añil on igihaljas püsik, kujult püstiste okstega põõsas, mis kasvab umbes ühe kuni poolteise meetri kõrguseks. Juurepoolne tüvi on puitunud, varred võivad olla nii puitunud kui ka rohtsed. Lehed on paaritusulgjad. Seob mullast lämmastikku. Kasvab poolvarjus või varjuta kuivadel jäätmaadel, teeservadel ja kesapõldudel.[1]
Taime looduslik kasvuala ulatub Ameerika Ühendriikide lõunaosast üle Kariibi regiooni, Mehhiko ja Kesk-Ameerika Argentina põhjaosani.
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Taime kasutatakse Kesk-Ameerika rahvameditsiinis. Lehtedest saadavat värvivedelikku määritakse mesilase- või muude putukate pistetest tekkinud valu ja paistetuse leevendamiseks. Juurekeedist kasutatakse kõhuvalu vastu. Lehti kasutatakse palaviku korral ja koos Philodendron chinense koorega skrofuloosi puhul. Taimemahla kasutatakse kõhulahtisuse ravimiseks.[1]
Kesk-Ameerika vanades kultuurides kasutati añil 'ist saadavat indigot valge savimineraali palügorskiidiga segatuna erksinise kuni rohekassinise värvipigmendi maiade sinise saamiseks, mida kasutati seinamaalidel ja keraamika ning skulptuuride polükroomias.[2]
Enne kohvipuu introdutseerimist oli taimest saadav indigo Kesk-Ameerika tähtsaim ekspordiartikkel. Tänapäeval kasvatatakse taime värvi saamiseks üksnes El Salvadori põhjaosas.[3]
Pildid
[muuda | muuda lähteteksti]-
Põõsas
-
Kasvukoht teeservas
-
Õied ja lehed
-
Õisik kaunadega
-
Lehed ja kaunad
-
Illustratsioon ravimtaimeraamatus 1897