Jack London

See artikkel räägib ameerika kirjanikust; Briti jooksja kohta vaata artiklit Jack London (kergejõustiklane); poksija kohta vaata artiklit Jack London (poksija); ettevõtja kohta vaata artiklit Jack London (ettevõtja)

Jack London (tegelikult John Griffith Chaney; 12. jaanuar 1876 – 22. november 1916) oli ameerika kirjanik ja ajakirjanik, kelle tuntuimad teosed on "Ürgne kutse" ja "Valgekihv".

Poliitilistelt vaadetelt oli London sotsialist, ehkki mitte teoreetik. 1901. ja 1905. aastal kandideeris ta suurema eduta San Francisco linnapeaks. Ta avaldas ka kaks poliitilist esseekogumikku "The War of the Classes" ("Klasside sõda", 1905) ja "Revolution, and other Essays" ("Revolutsioon ja teised esseed", 1906). George Orwell on pidanud Londoni vaimustust individualismist, ürgsest jõust ja vägivallast fašistlikuks.

Looming

1897. aastal Alaska osariigis Klondike'is kulda otsinud London hakkas pidevalt kirjutama 1898. aastal. Kuulsaks sai ta 1903. aastal jutustusega "Ürgne kutse", mille eest ajaleht The Saturday Evening Post maksis Londoni esimese suurema honorari (750 USA dollarit) ja mille raamatuna väljaandnud Macmillani kirjastus korraldas suure reklaamikampaania.

1903. aastal ilmunud dokumentaalraamatu "The People of the Abyss" ("Kuristiku rahvas") jaoks andmeid kogudes elas London mitu kuud Inglismaal Londoni linna toonases vaestelinnaosas East Endis, ööbides korduvalt tänaval ja töömajades. Raamat tekitas Briti ühiskonnas laialdase diskussiooni, mille tagajärjeks olid mitmed reformid sotsiaalhoolekandes ja tööseadustes. Praeguseks kuulub teos uuriva ajakirjanduse klassikasse.

1904. aastal palkas ajaleht San Francisco Examiner Jack Londoni korrespondendiks Vene-Jaapani sõtta. Sõjakorrespondendina Jaapani poolel arreteeriti ta kolm korda ning vabanes viimasel korral alles pärast USA presidendi Theodore Roosevelti isiklikku sekkumist.

1908. aastal avaldati Londoni ulmeromaan "Raudne kand", milles ennast kommunistide jaoks liiga vasakpoolseks nimetanud London kujutas kapitalistide kehtestatavat verist diktatuuri, mis lõpuks purustatatakse ja asendatakse sotsialistliku ühiskonnaga, mis viib ellu kõik inimsoo unistused. 1909. aastal ilmus raamatuna Londoni autobiograafiline romaan "Martin Eden" töölisnoorukist, kes võitleb end välja kirjandusliku eduni. Paljude tema teoste taustaks on inimeste suhted loomade ja metsiku loodusega, millest ta omandas kogemused Klondike'is. Kullakaevajana haigestus ta skorbuuti, mis koos mitme muu haiguse ja alkoholismiga avaldasid tugevat mõju ta elule vanemas eas.

Teosed eesti keeles

Romaanid

"Jerry". Tõlkinud August Herms; autori eessõna. Kirjastus Elu, Tallinn 1928, 206 lk
"Raudne kand". Tõlkinud Asta Aava. ERK, Tallinn 1955, 272 lk
"Martin Eden". Tõlkinud Mihkel Reiman, kirjastus Noor-Eesti, Tartu 1928, 448 lk
"Martin Eden". Tõlkinud Lia Rajandi. ERK 1963; 2. trükk: Eesti Raamat, Tallinn 1972, 384 lk; 3 trükk: sari "Eesti Päevalehe romaaniklassika", nr 16, 2007, 284 lk
"Smoke Bellew. Merehunt". Tõlkinud Ester Heinaste ("Smoke Bellew") ja Harri Tiido ("Merehunt"). Sari "Põnevik", Eesti Raamat, Tallinn 1985, 464 lk
"Kolm südant". Tõlkinud Urmas Alas. Faatum, Tallinn 1993, 180 lk
"Alaska tütar". Tõlkinud Katrin Luhamaa. Kirjastus Perioodika, Tallinn 1997, 208 lk
"Suure Maja väike perenaine". Tõlkinud Maia Planhof. Eesti Raamat, Tallinn 2001, 312 lk
"John Barleycorn". Tõlkinud Aulis-Leif Erikson. Sari "Armastatud klassika". Kirjastus Odamees, Tallinn 2003, 224 lk

Jutustused, jutukogud

"Elu seadus" (lühijutud: Elu seadus; Nam-Bok valelik; Üksildase pealiku haigus; Mapuhi maja; Mauki; McCoy; Yah! Yah! Yah!; Hundipoeg; Kaugel maal; Mehed Forty Mile'ist; Valge Vaikus; Hingekarjase prerogatiiv; Kuninga naine; Põhjala Odüsseia; Poksija Tom King; Taanduja). Tõlkinud Aleksander Känd; eessõna: Auguste Pärn. Tartu/Tallinn, Loodus, 1939, 336 lk
"Armastus elu vastu" (jutustused). Tõlkinud Aadu Hint. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1950, 202 lk
"Ürgne kutse. Valgekihv". Eesti Raamat, Tallinn 1975, 376 lk ("Ürgne kutse", tõlkinud Ester Heinaste; "Valgekihv", tõlkinud Marta Sillaots; "Eluarmastus", tõlkinud Leo Anvelt; "Pruun hunt", "Usaldus", "Too Laik"; "Valetaja Nam-Bok", tõlkinud Ester Heinaste)
"Lõke". Tõlkinud Ester Heinaste. Loomingu Raamatukogu 1976, nr 2, 56 lk (lühijutud: Teelolija terviseks; Valge vaikus; Lõke; Lihtsalt liha)
"Eluihk" (valimik: Teelolija terviseks; Valge vaikus; Naiste visadus; Lõke; Kaugel maal; Eluarmastus; Pruun Hunt; Usaldus; Too Laik; Valetaja Nam Bok; Lugu Kiišist; Mapuhi maja; "Lihtsalt liha"; Mehhiklane; Ürgne kutse). Tõlkinud Ester Heinaste, Leo Anvelt ja Aadu Hint. Eesti Raamat, Tallinn 1981, 296 lk
"Teadmamees" (Lugu Kiišist; Teadmamees; Naiste visadus; Hiinlane; Mapuhi maja; Armastus elu vastu; Tükk liha). Nõmm & Co, Tallinn 1995, 112 lk
"Havai jutud". Tõlkinud Eva Luts. Kirjastus Fantaasia, Tartu 2003, 72 lk
"Kahekili kondid" (jutustused). Tõlkinud Eva Luts, Elise Schneider ja Kaspar Kalvet. Fantaasia, Tartu 2004, 132 lk
"Valge mehe tava" (lühijutud: Hõbeunenägu; Ulualune; Sacramento jõe kaldad; Põhjavalguse tütar; Ebapäikese tee; Ootamatu). Tõlkinud Jaana Talja. Fantaasia, Tartu 2006, 110 lk

Mälestuse jäädvustamine

Tema järgi on nimetatud 2326 meetrit kõrge Mount London, mis asub Alaska ja Briti Columbia piiril.

Californias Oaklandi linnas asub tema järgi nimetatud väljak.

Venemaal Magadani oblastis on tema järgi nimetatud järv (Jack Londoni järv).

Paika, kuhu Jack London lasi endale koduks rajada hoone Wolf House, mis hävis tules vahetult enne tema sissekolimist, kaitstakse tänapäeval kui Jack London State Historic Park.

1943. aastal valmis temanimeline film, kus nimiosa mängis Michael O'Shea.

Vaata ka

"Valgekihv"
"Ürgne kutse"

Kirjandus

Irving Stone, "Meremees sadulas. Jack Londoni elulugu". Tõlkinud Ülo Kurvits. "Biograafiline sari", Eesti Raamat, Tallinn 1968, 316 lk
Väliskirjandus XIX ja XX sajandi vahetusel (kõrgkooliõpik), Valgus, Tallinn 1974, lk 483–502
Vil Bõkov, "Olen palju elanud..." (katkendeid esseest "Jack Londoni jälgi mööda") – järelsõnana väljaandele: J. London, "Ürgne kutse. Valgekihv", Tallinn 1975, lk 351–367

Välislingid

Jüri Kallas, raamatu "Havai jutud" arvustus. Eesti Ekspress 12. veebruar 2004, lk B8
Aivar Kull, "Kirjaniku ja alkoholi õpetlik, kuid traagiliselt lõppenud duell" (raamatu "John Barleycorn" arvustus). Postimees 19. märts 2004, lk 14
Jüri Talvet. Romaaniülikool: Jack London "Martin Eden". EPL 29. juuni 2007, lk 24