Karustamine
Karustamine on tekstiili pealispinna töötlus, mille tulemusena tekib kangapinnale karvkate ehk karus[1]. Erinevalt narmalise pealispinnaga kangastest nagu frotee, samet, plüüs jt ei moodustu karustus eraldi koelõngast nagu karustussiduse puhul, vaid kanga koelõngade kiududest, mis masinaga kanga pinnale tõmmatakse. Karustatud võib olla kanga üks või mõlemad pooled.
Tehnoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Karustatavad kangad on tavaliselt tehtud lauge keeruga lõngadest kootud kangastest, nii et karust on lihtne välja harjata. Nii trikotaaž- kui kootud kangaid on võimalik karustada. Algselt karustati kangaid käsitsi uniohaka kuivanud õisikuid või kuivanud takjaid kasutades[2].
Karustamine toimub karustusmasinas, mille võllid on kaetud nõeltelindiga. Karustamise käigus tõmbavad nõelad aparaatketrusega saadud koelõngadest välja kiuotsakesi, mis moodustavad karvkatte. Karustusmasinaid on kahte tüüpi: liht- ja kaksiktoimemasinad. Lihttoimemasinatel on vähem rullikuid. Rullid liiguvad kangaga ühes suunas, kuid kiiremini kui kangas. Kaksiktoimemasinate korral on iga teine rullik vastukarvastusrull, mille nõelad asetsevad vastupidises suunas. Vastukarvastusrull liigub kangast palju aeglasemalt. Kui karvasturull liigub aeglasemalt kui vastukarvastusrull, siis kangast väljatõmmatud kiud surutakse kangale tagasi ja kanga pind jääb siledam[2].
Karustatakse enamasti enne värvimist ja trükkimist. Pärast värvimist karus korrastatakse[1].
Kangad
[muuda | muuda lähteteksti]Karustatud kangad on flanell, boiriie, bumasee, bobrik, duvetiin, finett, molton ja kalev.
Enamikku karustatud kangaid kasutatakse rõivatekstiilidena. Karustatud kangas on katsudes pehme ja meeldiv, kanga pind jätab karustuse vahele õhku, mistõttu karustatud kangas on hea soojuseisolaator. Flanellist voodilinad ja flanellsärgid on populaarsed talveperioodil, sest nad on pehmed ja hoiavad sooja[2].