Mine sisu juurde

Kasutajadatagrammi protokoll

Allikas: Vikipeedia

Internetiprotokolli kihid

Andmesideprotokollid · TCP/IP mudel · veel...

Rakenduste kiht

DHCP · HTTP · HTTPS · IRC · FTP · DNS · SMTP · IMAP · POP · SSH · Telnet · TLS/SSL · XMPP

Transpordikiht

TCP · UDP

Internetikiht

Internetiprotokoll (IPv4 · IPv6) · IPsec

Lülikiht

MAC (DSL · Ethernet · WLAN)

Kasutajadatagrammi protokoll (ingl User Datagram Protocol, UDP) on transpordikihi andmesideprotokoll, mis on defineeritud IPga sõnumite saatmiseks.

UDP võimaldab IP-aadressiga kirjeldatud otspunktide vahele luua olekuta ühendusi ehk UDPl ei ole erinevalt TCPst selgelt eristatavaid olekuid "suletud", "ühendamisel", "ühendatud". Kuna ühenduse olekut ei kontrollita, peab UDP kasutama best-effort põhimõtet ehk paketi väljasaatmise järel loodetakse, et see jõuab kohale. Kui pakett mingil põhjusel kohale ei jõua, ei ole saatjal võimalik seda protokolli tasemel tuvastada ja seetõttu ei toimu ka automaatset paketi uuestisaatmist.

UDP ei kontrolli paketi kohalejõudmist. Samuti ei nummerda UDP saadetud pakette, mis tähendab, et paketid võivad sihtpunkti jõuda suvalises järjekorras ja neid ei ole võimalik hiljem protokolli tasemel järjestada. Samuti ei ole võimalik tuvastada, kas mingist paketist jõuab sihtpunkti mitu koopiat. UDP ei tuvasta ka ummikuid ega piira sellest tulenevalt saadetavate andmete mahtu (erinevalt TCPst).

UDP ei paku saadetud andmetele konfidentsiaalsust ega terviklikkust. UDP-protokoll ei krüpteeri andmeid ehk paketi sisu on andmeside pealtkuulajale kergelt loetav. UDP ei taga, et algpunkti ja sihtpunkti vahel andmeid sihiteadlikult ei muudeta (vahendajarünne). Küll aga sisaldab UDP kontrollsumma arvutamist võimalike ülekandevigade tuvastamiseks.

UDP-ühenduse loomine on lihtne ja võtab vähe ressursse. Ühenduse loomiseks on vaja teada ainult sihtpunkti IP-aadressi ja pordi numbrit. UDPl põhinev andmeside on ebakindel, aga kiire, sest sihtpunkt ei pea pakettide kättesaamise kohta kinnitusi saatma. UDP lihtsuse tõttu on ka paketi päis lihtne ja väikese mahuga (8 baiti). Ühte UDP-paketti mahub maksimaalselt natuke alla 64 KiB andmeid (65 507 baiti IPv4ga ja 65 527 baiti IPv6ga).

UDP levinumad kasutusalad on sellised, kus kõigi pakettide kohalejõudmine ei ole oluline, andmeside madal latents (sihtpunkti jõudmise aeg) on tähtis või transpordikihist kõrgemal olev protokoll implementeerib ise pakettide uuestisaatmise ja järjestamise.

Levinud kasutusalad:

  • VPN-tunnelid
  • heli/video voogedastus
  • multicast protokollid

Protokolli kirjutas David Reed 1980. aastal ja see kirjeldatud RFC 768-s.[1]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]