Kaul Kadak
Kaul Andrus Kadak (aastani 1936 Evald Johannes Kadak; 24. mai 1903 Kloostri vald – 4. juuni 1985 Toronto) oli eesti eripedagoog, haridusministeeriumi ametnik, metsavend, soomepoiss ning eesti aktivist Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Kanadas.
Ta õppis Paldiski algkoolis ja lõpetas 1922. aastal Tallinna Õpetajate Seminari. Samal aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas aastal 1933. Akadeemiliselt kuulus ta EYS Veljestosse.[1]
Aastatel 1923–1926 töötas ta Udriku nõrgamõistuslike laste kodus ja aastatel 1928–1935 Tartu 2. abikoolis õpetajana. Seejärel töötas ta haridusministeeriumis vabaharidusnõunikuna ja Riikliku Propaganda Talituses kultuuri ja ühiskondliku ala juhatajana. Suvel 1941 oli ta metsavend. Saksa okupatsiooni ajal (aastatel 1941–1943) töötas ta haridusdirektooriumis. Ta oli Tallinna Koolinoorsoo Liidu esimees.
Augustis 1943 põgenes ta paadiga Soome, sama aasta novembrist kuulus ta Soome armeesse, kus lõpetas ohvitseride kursused. Ta võitles Vuokse rindel ja oli infoohvitseriks JR 200 koosseisus.
1944. aastal läks ta Rootsi. Seal töötas ta algul Kriminalistika Instituudis, hiljem Türgi konsulaadis sekretärina. Oli Eesti Juristide Ühingu Rootsis juhatuse liige, Eesti Rahvusliku Liidu asutajaliige ja juhatuse liige, Eesti Rahvusnõukogu juhatuse liige, Eestlaste Koostöö Keskuse asutajaliige ja juhatuse liige.[1]
Aastatel 1948–1975 elas ta Johannesburgis Lõuna-Aafrika Vabariigis, kus töötas kuni 1968. aastani koolis inspektori, õpetaja, abijuhatajana. Oli Johannesburgi Eesti Seltsi esimees.[1]
Aastatel 1975–1985 elas ta Kanadas. Seal kuulus ta E.E.L.K. Toronto Peetri kogudusse, olles juhatuse liige ja esimees, samuti Eesti Õigusteadlaste Ühingusse Kanadas ja Soomepoiste Klubisse Torontos.[1]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tal oli vend Albert ja abikaasa Tiiu.[1]
Tema onutütar Lehte Rannut oli eesti keeleteadlane. Tema teise onutütre tütrepoeg on eesti vaimulik Kristjan Luhamets.