Mine sisu juurde

Kohatu (Saue)

Allikas: Vikipeedia
Kohatu
Kernu mõisa peahoone
Pindala: 10,9 km²
Elanikke: 97 (31.12.2021)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 3266[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 10′ N, 24° 32′ E
Kohatu (Saue) (Eesti)
Kohatu (Saue)
Kaart

Kohatu on Harjumaal Saue vallas asuv küla. Küla jääb Tallinna–Pärnu–Ikla maantee äärde.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Kernu valda.

Küla piirneb põhjas Metsanurga külaga, läänes Mõnuste külaga, lõunas Kernu ja Kirikla külaga, idas Rapla maakonnaga. Küla piiri pikkus on 17,0 km.

Kohatu on põlisküla, mida on esmamainitud 1241 kujul Kuœt. Hiljem kasutati ka nimekujusid Kuate (1249), Coadt (1541) ja Kohat (1725). Põhiliseks saksakeelseks nimekujuks sai Kohhat. Kohatu mõisat on esmamainitud 1475. aastal; see tekkis küla kõrvale.[3]

1920. aastatel tekkis mõisa maadele asundus, mis 1930. aastate lõpuks kasvas külaga kokku.[3]

Küla lääneosas asus Kernu mõis. Alates 1784 olid Kohatu ja Kernu mõis samade omanike käes. 1920. aastatel kujunes sellegi ümber asundus, mida alates 1937 nimetati sealse Lümandu jõe järgi Jõekülaks. Jõeküla liideti 1977 Kohatuga.[3]

Nime päritolu

[muuda | muuda lähteteksti]

Paul Johansen võrdles Kohatu nime Soomes asuva nimega Kuohatti. Lauri Kettunen ei pidanud seda usutavaks, aga ei osanud ka paremat seletust pakkuda. Tema võrdles seda sõnadega "kohitsema, kohitud, kohitu", kuid tunnistas ka ise, et Kohatu nimest ei ole i-d sisaldavaid vorme. Sõna "kohatu" tähendab 'ilma kohata', samuti 'ebasobiv' ja parema puudumisel pakkus Kettunen lähtekohaks seda. See võis olla algselt isiku lisanimi: inimene, kes endale mujal kohta ei leidnud.[3]

Küla läbib Vasalemma jõgi, millele on paisutatud Kernu paisjärv. Järve lähistel asuvad Kernu allikad.

Küla territooriumile jäävad Kohatu Suur Hiis ja Kohatu Väike Hiis.

Kernu mõisa park on arvatud kaitsealuseks pargiks.