Kurglased

Kurglased
	; Õnnekurg
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Kurelised Gruiformes;
Sugukond	Kurglased Gruidae; Vigors (1825)

Kurglased (Gruidae) on lindude klassi kureliste seltsi kuuluv perekond.

Kurglased on laialt levinud. Nad puuduvad Antarktikas, Lõuna-Ameerikas, Madagaskaril, Uus-Meremaal ja paljudel Vaikse ookeani saartel^[1]. Kurglaste mitmekesisus on kõige suurem Ida-Aasias, kus elab 8 liiki kurglasi. Aafrikas elab alaliselt 5 liiki ja aastavahetuse aegu saabub kuues talvituma.

Mõned kurglased on tüüpilised rändlinnud ja rändavad igal aastal tuhandeid kilomeetreid, teised ei rända üldse.

Kurglased ei lasku puu otsa ja ehitavad pesa üksnes maapinnale^[1]. Kurn koosneb 1-2 tähnilisest munast^[1]. Poegi kasvatavad mõlemad vanemad ja pojad jäävad vanemate juurde kuni järgmise pesitsushooajani. Pesitsemise ajal elavad kured paaridena, aga väljaspool seda kogunevad salkadesse ja isegi parvedesse, mis mõnikord võivad üsna suured olla.

Kured söövad mitmekesist toitu. Nende menüü sõltub aastaajast ja sellest, mida parajasti saada on. Nad söövad väikseid roomajaid, kalu ja kahepaiksid, samuti putukaid, teravilja, marju ja rohttaimi. Richard Roht kirjeldas raamatus "Kodus ja metsas", kuidas kass Otu ründas sookurge, lootes ta maha murda, aga lõpuks pidi põgenema, sest kurg ajas teda taga ja tahtis ta ise nahka panna.

Enamikul kurglastel on keerukad paarimisrituaalid, mida nimetatakse tantsuks.

Kured on häälekad linnud. Nad suudavad kuuldavale tuua suurt hulka erisuguseid häälitsusi ja hüüdeid. Nad hakkavad häält tegema juba varsti pärast koorumist ja see on madal nurruv kutsehüüd oma vanematele, ühtlasi palve süüa anda. Juba tibuna omandavad nad seejärel hoiatushüüu ja hüüu "tahan lennata", mis mõlemad säilivad täiskasvanud linnul.

Kurgede rände jälgimiseks neid märgistatakse. Minevikus neid rõngastati metallist rõngastega, hiljem värviliste rõngastega. Koostöö Saksamaa ja Hispaania kureuurijatega võimaldas hakata kurgi raadiomärgistama. Aastaks 2000 oli Eestis märgistatud ligi 50 sookurge, neist 35 nii värvilise kui metallrõngaga ja 9 kurepoja selga oli pandud raadiosaatja.^[2]

Süstemaatika

Kurglaste sugukonda kuulub 15 retsentset liiki kahes alamsugukonnas ja neljas perekonnas:

Balearicinae (alamsugukond)
- Kroonkurg Balearica
  - Paabu-kroonkurg Balearica pavonina
  - Lõuna-kroonkurg Balearica regulorum
Gruinae (alamsugukond)
- Kurg Grus
  - Sookurg Grus grus
  - Kisakurg Grus americana
  - Munkkurg Grus monacha
  - Mägikurg Grus nigricollis
  - Õnnekurg ehk jaapani kurg Grus japonensis
  - Paradiisikurg Grus paradisea
  - Neitsikurg Grus virgo
  - Lottkurg Grus carunculata
- Leucogeranus
  - Valgekurg Leucogeranus leucogeranus
- Antigone
  - Kanada kurg Antigone canadensis
  - Idakurg Antigone vipio
  - Saaruskurg Antigone antigone
  - Austraalia kurg Antigone rubicunda

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 "Loomade elu", 6. kd., lk. 183
↑ Heino Lees. "Eesti rekordid: Eesti rekordite raamat 5". Tartu Ülikooli Kirjastus 2004, lk. 51

[Loomade_elu-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 "Loomade elu", 6. kd., lk. 183

[2] Heino Lees. "Eesti rekordid: Eesti rekordite raamat 5". Tartu Ülikooli Kirjastus 2004, lk. 51

[1]

[2]