Lestene vald
Lestene vald | |
---|---|
| |
läti Lestenes pagasts | |
| |
Pindala: 83,9 km² | |
Elanikke: 512 (1.01.2024)[1] | |
Rahvastikutihedus: 6,1 in/km² | |
Keskus: Lestene | |
Lestene vald (läti keeles Lestenes pagasts) on vald Lätis Tukumsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Slampe, Irlava, Degole, Džūkste ja Jaunpilsi vallaga.
Valla pindala on 83,9 km². 2016. aasta seisuga elas seal 662 inimest.[2] Valla keskus on Lestene küla. Vallavanem on Vilnis Janševskis (ühine Irlava vallaga).[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vald on kujunenud Kliģi mõisa (Kliggenhof), Jaunlestene mõisa (Neu-Lesten) ja Lestene mõisa (Lesten) maadele.
Aastal 1935 oli valla pindala 107,8 km² ja seal oli 1610 elanikku.[4] Aastal 1945 moodustati selles Lestene ja Mežnieki külanõukogu, vald ise likvideeriti aastal 1949. Aastal 1965 liideti osa Lestene külanõukogust Džūkste külanõukoguga. Aastal 1973 liideti sellega osa Degole külanõukogust. Aastal 1975 liideti osa Lestene külanõukogust Slampe külanõukoguga. Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald.[5] 2009. aastast kuulub vald Tukumsi piirkonda.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Suurim jõgi on Abava jõgi, teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi Lestene jõgi. Vallas asub 36 hektari suurune Pālansi järv, teine järv on 21,8 hektari suurune Kliģi järv. Looduskaitse all on üks nimetu põline tamm. Valla lõunaossa jääb 347 hektari suurune Riesta-Džūkstene soo hoiuala.[6]
Kaitstavad objektid
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Lestene mõisa hoonetekompleks, sealhulgas teenijate maja, park ja häärber, ja Lestene luteri kirik.[7] Kohaliku kaitse all on Lestene mõisa ait.[8]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 588 lätlast, 33 venelast, 37 valgevenelast, 4 ukrainlast, 8 poolakat ja 11 leedulast.[9]
Valla külad:
Küla | Küla tüüp | Elanike arv [10] |
---|---|---|
Blāzma | mazciems | 55 (2006) |
Burtnieki | mazciems | 26 (2006) |
Lestene | vidējciems | 231 (2020) |
Mariņmuiža | mazciems | 15 (2006) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]
-
Lestene kirik ja II maailmasõja vennashauad
-
II maailmasõja hauad Lestene kalmistul
-
Läti leegioni sõdurite vennashauad
-
Punaarmee sõdurite vennashauad Lapsiņase maja juures
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ "Tukuma novads (vaadatud 6.01 2019)". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. jaanuar 2019. Vaadatud 7. jaanuaril 2019.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. jaanuar 2019. Vaadatud 7. jaanuaril 2019.
- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. jaanuar 2019. Vaadatud 7. jaanuaril 2019.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.