Mõjuagent

Mõjuagent (inglise keeles agent of influence, vene keeles агент влияния) on mingi riigi või organisatsiooni heaks tegutsev isik, kelle eesmärk on mõjutada mõne teise riigi või organisatsiooni tegevust suunavaid otsuseid (poliitikat), edendades sel moel mõjuagendi kaasanud riigi või organisatsiooni huve.

Mõjuagent võib tegutseda materiaalsetel, ideoloogilistel või muudel motiividel. Kuna mõjuagendid ei kogu salajasi andmeid ega hangi piiratud tasemega riigisaladusi, vaid avaldavad ja propageerivad demokraatlikes ühiskondades oma arvamust ühiskonnas levivatest probleemidest avalikult, kuid kindla vaatenurga all, on nende võimalikku riigivastast tegevust raske tuvastada.

Mõjuagendi edukaks tegutsemiseks ja rolli täitmiseks peab ta olema mõjukas oma erialal või tuntud ja tunnustatud arvamusliider mingil alal, mis võimaldab tal osutada kindlasuunalist isiklikku või isiklikul suhtlusel põhinevat mõju poliitilisi otsuseid langetavatele isikutele, kes otsustavad tähtsate riiklike ja ühiskondlike probleemide lahendamise üle.

Ameerika Ühendriikides levinud mõjuagendi definitsioon: "Isik, keda võidakse varjatult kasutada välisriikide esindajate ja asutuste mõjutamiseks ning ühiskondlikke organisatsioone ja ühiskonna mõjuringkondi survestava ühiskondliku arvamuse kujundamiseks, et soodustada oma riigi valitsuse eesmärkide saavutamist, või kellel on võimalus toetada konkreetse tegevusega oma riigi välispoliitikat."

NSV Liidus ja Venemaal levinud mõjuagendi definitsioon: "Eriteenistuste värvatud ja luuretegevuseks väljaõpetatud agent, kes suudab kaaluka ühiskondliku positsiooni ja ametiseisundi tõttu avaldada luurele kasulikku eesmärgikindlat varjatud mõju aktiivsetele elanikkonna osadele või kindlale sotsiaalsele rühmale, ideoloogiale, poliitikale, sündmuste arengule, massiteabevahenditele, parteidele või organisatsioonidele ning aidata kaasa luurele soodsale hinnangute tekkimisele mingis konkreetses küsimuses."

Mõjuagendi tegevuse põhijooned on järgmised:

• oskab mõjutada ühiskondlikku arvamust ja kogu ühiskonda tervikuna või üksikuid ametlikke või piirkondlikke rühmi;
• kuulub mingisse võrgustikku. Mõjuagent on alati ainult osa suuremast poliittehnoloogia "masinavärgist";
• töötab kaasa "peremehe" seatud eesmärkide saavutamisele. Tegevuse mingis etapis võivad eesmärgid näida lähtuvat ka oma riigi huvidest, kuigi reaalselt on tegu "peremehe" püstitatud lõppeesmärgi vaheetapiga;
• on saanud rühmaviisilist ja individuaalset kohustuslikku väljaõpet. Väljaõppevormid võivad olla erinevad alates loengutest ja lõpetades vestlustega sundimatus õhkkonnas;
• kuulub taustaisikute hulka (tagatuppa). Mida tugevam mõjuagent, seda "sügavamale" on ta peidetud. Mõjuagendi põhikoht poliitmaastikul on tagatubades, kus ta tegutseb nn halli kardinalina, kes ei valitse, vaid suunab tegevust, andes poliitiliste lahenduste arutamisel edasi "peremehelt" saadud juhiseid.

Ajaloost

Konkreetse termini "mõjuagent" võttis 1943. aastal kasutusele Saksamaa sõjaväeluure Abwehri ülem admiral Wilhelm Canaris.

Endises NSV Liidus ja Venemaa tänapäevases tähenduses kasutas seda terminit avalikkuse ees esimesena NSV Liidu RJK esimees Vladimir Krjutškov, kes esines NSV Liidu lagunemise ajal 17. juunil 1991 NSV Liidu Ülemnõukogu kinnisel istungil ja teatas: "Ameerika luure seab endale ülesandeks värvata Nõukogude kodanike seast mõjuagente."

Väidetavaid mõjuagente ajaloost

• Benito Mussolini, tegutses Esimese maailmasõja ajal sõjas osaleva Itaalia ajakirjanduses Antanti valitsuste palgalise mõjuagendina, avaldades ajakirjanduses patsifistliku sisuga artikleid.
• Tatjana Djatšenko, Boriss Jeltsini tütar, mõjutas Venemaa esimese presidendi otsuseid ja valitsuse kaadripoliitikat.
• Aleksandr Jakovlev, NLKP KK sekretär ja NSV Liidu lagunemiseni viinud perestroikaaegse NSV Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi nõunik.

Vaata ka

• Lobitöö
• Zubaatovlus