Maarjamõisa mõis
Maarjamõisa mõis, ka Maarjamõis (saksa keeles Marienhof) oli riigimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas. Nimi Maarjamõisa tuli sellest, et keskajal varustas mõis Püha Maarja kiriku personali. Tänapäeval asub mõisasüda Tartu linnas Nikolai Lunini ja Kullerkupu tänava vahelisel alal.[1][2][3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kuigi mitmete allikate järgi rajati Maarjamõisa mõis 1730. aastatel Tähtvere mõisa maadest eraldamise teel, esineb selle kohta vastukäivaid andmeid. Teistel andmetel on teada mõisa ühte omanikku juba Poola ajast ning veel kahte omanikku Rootsi ajast – näiteks 1649. aastal omandas mõisa Jacob von Tiesenhausen, 1662–1732 oli mõis Stierstrahlide perekonna käes ja seejärel riigistati. Teistel andmetel riigistati mõis 17. sajandi lõpus toimunud mõisate reduktsiooni käigus.[1][4][3]
1816. aastal koosnes mõisakeskus kaheksast hoonest, mida ümbritsesid tiigid ja kraavid. Maarjamõis oli tüüpiline riigi majandusmõis, mille planeeringus ei domineerinud mõisa peahoone – selle asemel oli tavaliselt domineerivaks hooneks hoopis majandusüksuse haldushoone.[3]
Alates aastast 1905 oli mõis renditud välja Wilhelm von Rothile ning 1909. aasta seisuga kuulus mõis riigile, olles samal ajal Riia ja Miitavi kreeka-katoliku piiskopi käsutuses. 1911. aastal kingiti mõis Tartu Ülikoolile. Aastatel 1912–1915 ehitati Tartu Ülikooli arhitekti P. Nikitini projekti järgi mõisast põhja poole mõisa põllule kaks haiglahoonet. Mõisas oli ka meierei, mis varustas haiglat piima-, põllu- ja aiasaadustega. Maarjamõisalt nime saanud Tartu Ülikooli Kliinikumi kompleksi on hiljem korduvalt laiendatud.[1][4][3]
Maarjamõisa mõisa maad liideti Tartu linnaga 1923. aastal.[3]
Mõisaansambel
[muuda | muuda lähteteksti]Mõisa ühekorruseline lameda katusega laudvooderdusega puidust peahoone ehitati arvatavasti 19. sajandi alguses ja selle lõunaküljel on hilisem juurdeehitis. Säilinud on mõisasüdames hoone ees asuv väike park ja mõned kõrvalhooned, sealhulgas sepikoda. Mõisa juurde kuulub ka üks väheseid säilinud tiike Tartus. Kõrvalhoonetest on hävinenud peahoone tagaküljel asunud ait-kuivati ja mõisa karjakastelli kohale rajatud küünid ja kuurid.[1][4][3]
Peahoonet kasutatakse praegu nii elamispinna kui ka kliinikumi arhiivina. Peahoone algne ruumilahendus ja välisilme on valdavalt säilinud. Hoone on ümbritsetud hoonestatud kvartalitega – kolmest küljest ümbritsevad seda Tartu Ülikooli Kliinikumi hooned ja Biomeedikum ning neljandasse külge jääb eramukvartal.[1][4][3]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Portaal "Eesti mõisad". Maarjamõisa mõis. Vaadatud 08.10.2014.
- ↑ Eesti ala mõisate register. Vaadatud 08.10.2014.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Tartu - heade mõtete linn. Maarjamõisa peahoone. Vaadatud 08.10.2014.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Tartu mõisad. Ado Seire, 2006. Vaadatud 08.10.2014.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 56-57 [1].
- Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 443 [2].