Muḩammad Mursī

Muḩammad Mursī
Sünniaeg	8. august 1951
Surmaaeg	17. juuni 2019 (67-aastaselt)
Alma mater	Lõuna-California Ülikool
Koduleht	https://www.morsi.info
Autogramm

Muḩammad Mursī (täisnimega Muḩammad Muḩammad Mursī ‘Īsā al-‘Aiyāţ, araabia keeles محمد مرسي عيسى العياط, levinud nimekuju ka Mohamed Morsi ja Mohammed Morsi; 20. august 1951 Ash-Sharqīyah' kubernerkond – 17. juuni 2019 Kairo) oli Egiptuse poliitik, 30. juunist 2012 kuni 3. juulini 2013 Egiptuse president.

Haridus

Mursī oli hariduselt insener, kes kaitses Kairo Ülikoolis 1975. aastal bakalaureuse- ja 1978. aastal magistritöö. Doktorantuuri sooritas ta Ameerika Ühendriikides, saades 1982. aastal Lõuna-California Ülikoolist doktorikraadi materjaliteaduses. Kuni 1985. aastani töötas ta samas ülikoolis õppejõuna. Pärast tagasipöördumist Egiptusse sai temast 1985. aastal Az-Zaqāzīqi Ülikooli professor. Selles ametis töötas ta kuni 2010. aastani.

Poliitiline karjäär

Alates 1991. aastast oli Mursī Muslimi Vennaskonna liige. 2000. aastal valiti ta Egiptuse parlamenti. Mursī kandideeris sõltumatu kandidaadina, sest ametlikult oli Muslimi Vennaskond Egiptuses keelustatud. Parlamendiliige oli ta 2005. aastani.

2011. aastal astus Mursī Muslimi Vennaskonna põhjal moodustatud Vabaduse ja Õigluse Parteisse. 30. aprillist 2011 kuni 24. juunini 2012 oli ta selle partei esimene esimees.

Pärast Ḩusnī Mubāraki kukutamist korraldatud 2012. aasta presidendivalimistel oli Mursī esialgu oma erakonna varukandidaat, kuid erakonna põhikandidaadi Muḩammad Ḩairat Sa‘d aş-Şāţiri diskvalifitseerimisel sai temast Vabaduse ja Õigluse Partei põhikandidaat. Ta võitis valimised teises voorus, kogudes 51,73 protsenti valijate antud häältest. Mursī kuulutati ametlikult valimiste võitjaks 24. juunil. Samal päeval lahkus ta oma erakonnast, et astuda presidendiametisse poliitiliselt sõltumatuna.

Egiptuse president

30. juunil 2012 vannutati Mursī Egiptuse presidendiks. Temast sai esimene inimene, kes pääses sellele ametikohale vabade valimiste teel.

Presidendiks saamisest alates olid Mursī peamised saavutused parlamendi kokkukutsumine 10. juulil 2012 vaatamata sõjaväe vastuseisule ning sõjaväelaste mõjuvõimu oluline kärpimine sama aasta augustis, mille üheks peamiseks väljenduseks oli Relvajõudude Ülemnõukogu esimehe ja kaitseministri Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī ametist lahkumine 12. augustil. Tema valitsemisajal jätkus Egiptuse uue põhiseaduse väljatöötamine. Välispoliitikas lubas Mursī austada kõiki kehtivaid rahvusvahelisi lepinguid, mida peeti vihjeks heanaaberlike suhete säilitamisele Iisraeliga.

Kuigi Mursī kuulus enne presidendiks saamist islamistlikku erakonda, ajas ta presidendina vähemalt esialgu mõõdukat ja religioosseid vähemusi kaasavat poliitikat. 27. augustil 2012 nimetas ta ametisse oma 21 abi ja nõunikku, kelle seas oli ka kaks kristlast ja kolm naist. Sekulaarne opositsioon süüdistas teda siiski ihaluses autokraatia järele ja varjatud püüetes islamistide ülekaaluga parlamendi abil riiki islamiseerida.

Opositsioon sai oma süüdistustele kinnitust, kui 22. novembril 2012 laiendas Mursī oma võimupiire ja võttis vastu määruse, mille kohaselt ei olnud ühelgi teisel riigivõimu institutsioonil ega ka kohtutel õigust tema otsuseid tühistada. See samm tõi kaasa ulatuslikud meeleavaldused, kohtunike ja prokuröride protestid. Mursīt hakati pärast seda kutsuma Egiptuse uueks vaaraoks. Tema enda ja ta poolehoidjate sõnul aitas see samm vaid kiirendada üleminekut demokraatiale, sest diktaator Mubāraki ajal ametisse nimetatud kohtunikud oleksid võinud vastasel juhul presidendi algatatud reforme blokeerida.

Kukutamine

3. juulil 2013 kukutati ta sõjaväelise riigipöördega ja võeti vahi alla. Riigipööre toimus pärast mitmeid päevi kestnud opositsiooni massimeeleavaldusi, millega avaldati protesti Egiptuse islamiseerimise vastu ja nõuti presidendi tagasiastumist. Armee andis 1. juulil Mursīle 48 tundi aega ise rahva nõudmistele vastu tulla, kuid Mursī lükkas armee ultimaatumi tagasi. Peatselt pärast ultimaatumi tähtaja möödumist kõrvaldas sõjavägi presidendi ametist ja nimetas riigipea kohusetäitjaks konstitutsioonikohtu esimehe ‘Adlī Manşūri.

Surmamõistmine

16. mail 2015 võttis Egiptuse kohus vastu otsuse pöörduda riigi ülemmufti poole Mursīle ja veel 106 Moslemi Vennaskonna liikmele määratud surmanuhtlusele kinnituse saamiseks. Ülemmufti Shawki Ibrahim Abdel-Karim Allam kiitis juunis otsuse heaks.

Isiklikku

Muḩammad Mursī oli abielus, temast jäi järele viis last.

Surm

Muḩammad Mursīt tabas tema üle peetud kohtuistungil ootamatu terviserike. Egiptuse riigitelevisiooni andmetel viidi ta kiiresti haiglasse, kus ta suri väidetavalt südamerabandusse.

Vaata ka

• Abdel Fattah el-Sisi, Egiptuse praegune president Mursi ametiajale järgnenud riigipea kohusetäitja Adly Mansouri järel

Viited

Eelnev Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī (riigipea kohusetäitja)

Egiptuse president 2012–2013

Järgnev ‘Adlī Manşūr (riigipea kohusetäitja)