Natura naturata
Natura naturata on keskaja filosoofiast pärit ladinakeelne mõiste, mida võiks tõlkida kui "loodus looduna" (soome keeles luonto luotuna) või ka "loodud loodus" (soome keeles luotu luonto).
Termini võttis uuesti kasutusele Baruch Spinoza, viidates sellega passiivsele Jumalale, kui asjad on juba loodud ehk kui looduslikule objektile (Jumalaan passiivisena, sellaisena jossa asiat ovat jo luotuja, eli samana kuin luonnonoliot).
Spinozal oli natura naturata vastandmõisteks natura naturans ('loodus loovana, loov loodus').[1] Spinoza filosoofias viitas natura naturans Jumalale kui aktiivsele, elavale ja muutuvale loojale, loovale tegevusele (Jumalaan aktiivisena, elävänä ja muuttuvana luojana, luovana toimintana).
Natura naturata ja natura naturans väljendasid Spinoza jaoks Jumala ja sellega samastuva looduse kaht poolt.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Niiniluoto, Ilkka (1999). Critical scientific realism. Clarendon library of logic and philosophy. Oxford: Oxford University Press. 205. ISBN 0-19-823833-9