Oreliprospekt

Rikkalikult kaunistatud oreliprospekt. Oreliehitaja Georg Friedrich Schmahl. Roggenburg, 1761.

Kose kiriku oreli prospekt, mille ehitas 19. sajandil Gustav Normann

Oreliprospekt (ka oreli prospekt) on oreli nähtav osa, mis koosneb Principali registri viledest ja oreli kapist. Orelite prospektid on sageli rikkalikult kaunistatud, eriti barokkpillide omad.

16.–18. sajandil pöörati oreliehituses orelite kaunistamisele erilist tähelepanu. Barokkorelite prospektid olid sageli kaunistatud tornikeste ja skulptuuridega. Mõnede orelite prospektid on kunstiteosed ja moodustavad koos kiriku interjööriga ühtse terviku. Kaunistuste tegemisel kasutati pulber- ja lehtkulda.

Kuna orelite prospektid on puidust, siis on oluline, eriti vanade orelite puhul, hoida kirikutes ühtlast sisekliimat. Keskküte mõjub vanadele pillidele hävitavalt, sest keskküttega kirikutes on õhuniiskus madal ja vana puit kuivab lõhki. Seetõttu tuleb kirikutes hoida orelitele sobivat õhuniiskust (60–80%). Selleks võib appi võtta õhuniisutuse seadmed või kasutada kirikute kütmisel muid võimalusi.