Oskar von Riesemann

Oskar Arthur von Riesemann (15. (ukj 27. august) 1833 Tallinn – 15. (ukj 27. juuli) 1880 Tallinn) oli Eestimaa poliitik ja esimene Tallinna linnapea (1877–1878).^[1]

Elulugu

Päritolu ja haridustee

Põlvnes Lübeckist XVII sajandi 2. poolel Tallinna rännanud rae- ja literaadiperekonnast. Tema isa Heinrich Christoph von Riesemann oli Tallinnas notar ja Eestimaa kubermanguvalitsuse sekretär, ema oli Soomest pärit rootslanna Helena Barbara (sündinud Byström). Oskar sai alghariduse kodus ja õppis seejärel Tallinna Toomkoolis. Aastatel 1851–1855 tudeeris Tartu ülikoolis õigusteadust ja omandas õigusteaduse kandidaadi kraadi. Ülikoolis õppides oli Korporatsiooni Estonia aktiivne liige. Pärast õpingute lõppu täiendas end välismaal.

Kubermangu- ja raeametnik

Aastatel 1857–1862 oli ta Tallinnas Eestimaa kubermanguvalitsuse lauaeestseisja. Seejärel oli kaks aastat Tallinna rae ülemsekretäri abi. 1864. aastal sai temast Tallinna rae sündik, kellena jäi ametisse 12 aastaks. Samal ajal jätkas ta tegevust advokaadina.

Esimene Tallinna linnapea

1877. aastal laiendati Läänemereprovintsidesse (Balti kubermangudesse) Venemaa keisririigi linnaseadus, millega raad kaotas oma senise funktsiooni − see jäi kuni 1889. aastani tegutsema kohtuinstantsina − ning linnades seati sisse volikogud ja loodi linnapea ametikoht. Tallinna Linnavolikogu valimised toimusid 1877. aastal 24.−25. novembril (ukj 6.−7. detsembril). Volikogu kogunes sama aasta 22. detsembril (ukj 3. jaanuar 1878) oma esimesele istungile, kus valiti ametisse esimene linnapea pärast ligi saja-aastast vaheaega. 53 häälega 66-st sai selleks Riesemann.^[2]

Tema ametiaeg jäi aga lühikeseks: 1878. aasta 28. märtsi (ukj 9. aprilli) ööl voolas Ülemiste järv üle kallaste ja ujutas üle Tartu maantee ümbruskonna kuni Kivisillani. Juhtunust närvivapustuse saanud linnapea linnavalitsuse 30. märtsi (ukj 11. aprilli) koosolekul ei osalenud. 3. (ukj 15.) aprillil esitas ta linnavalitsusele kirja oma ameti mahapanemise kohta.^[3]

Viimased eluaastad ja surm

Pärast ametist lahkumist elas mõnda aega välismaal. Suri haiguse tagajärjel 46-aastaselt 15. (ukj 27. juulil) 1880 Tallinnas.

Perekond

1859. aasta jaanuaris abiellus ta Ambla koguduse pastori Alexander Leopold Paulseni tütre Marie Amalie Friederice Paulseniga.

Viited

↑ Hasselblatt, Arnold. Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat: C. Mattiesen, 1889. Nr 5622 [1].
↑ Rosenberg, Tiit. 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918. − Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat, lk 52.
↑ Oskar Arthur von Riesemann saidil linnaarhiiv.wordpress.com (vaadatud 07.09.2020).

Kirjandus

Rosenberg, Tiit. 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918. − Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat. Lk 47–93. Siin: 54–58 [2].

Välislingid

Oskar von Riesemann veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
Oskar Arthur von Riesemann saidil linnaarhiiv.wordpress.com. Vaadatud 07.09.2020.

Eelnev Ametikoht loodi	Tallinna linnapea 1877–1878	Järgnev Alexander Rudolf Karl von Uexküll

[1] Hasselblatt, Arnold. Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat: C. Mattiesen, 1889. Nr 5622 [1].

[2] Rosenberg, Tiit. 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918. − Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat, lk 52.

[3] Oskar Arthur von Riesemann saidil linnaarhiiv.wordpress.com (vaadatud 07.09.2020).

[1]

[2]

[3]