Rootsi rüütelkond
Rootsi rüütelkond on Rootsi aadelkonna seisuslik ühendus.
1561. aastal asutas kuningas Erik XIV krahvi ja vabahärra seisused, varem Rootsi aadlikel tiitleid ei olnud.
1626. aastast jaotati Rootsi rüütelkonna liikmed kolme klassi: esimene klass ehk härrasteklass (rootsi keeles herreklass), kuhu kuulusid krahvid ja vabahärrad, teise klassi ehk rüütliteklassi (riddarklass), nendest madalamad Rootsi Riiginõukogu perekonnad ja kolmandasse klassi (svenneklass) ülejäänud aadlisuguvõsad. Rootsi riigi ja rüütelkonnaga on tugevalt seotud Rootsi riigi Soome alade rüütelkonna liikmed. 1581. aastal moodustati Soome aladest Soome hertsogkond, mille valitsejaks oli Soome suurhertsogi tiitliga Johan III. Rootsi keskaegne põlisaadel (sv) (Banérid, Bielked, Brahed, Hornid, Natt och Dagid, Stenbockid, Stålarmid, Tre Rosorid jt immatrikuleeriti Rootsi rüütelkonda).
Rootsi rüütelkond pidas Rootsi kuningriigi aadlimatriklit Stockholmi Rüütlimaja aadlimatriklis.
Vene-Rootsi sõja (1808–1809)) järel Soome eraldamise järel Rootsist moodustus ka eraldatud Soome suurvürstiriigi Soome aadli Soome rüütelkond, kes omas juba aastast 1569. pärilikku aadliseisust.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend
- Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend
- Soome rüütelkond, Soome rüütelkonna aadlimatrikkel
- Läänemereprovintside immatrikuleerimata aadlisuguvõsade loend