Sergei Šoigu
Venemaa Föderatsiooni kangelane armeekindral Sergei Šoigu Сергей Шойгу | |
---|---|
Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu sekretär | |
Ametis | |
Ametisse asumise aeg 14. mai 2024 | |
Eelnev | Nikolai Patrušev |
Venemaa kaitseminister | |
Ametiaeg 6. november 2012 – 12. mai 2024 | |
Eelnev | Anatoli Serdjukov |
Järgnev | Andrei Beloussov |
SRÜ Kaitseministrite Nõukogu esimees | |
Ametisse asumise aeg 11. detsember 2012 | |
Eelnev | Anatoli Serdjukov |
Moskva oblasti kuberner | |
Ametiaeg 11. mai 2012 – 6. november 2012 | |
Eelnev | Boriss Gromov |
Järgnev | Ruslan Tsalikov (kohusetäitja) |
Ühtse Venemaa juht koos Juri Lužkovi ja Mintimer Şäymieviga | |
Ametiaeg 1. detsember 2001 – 27. november 2004 | |
Eelnev | Partei asutati |
Järgnev | Boriss Grõzlov |
Venemaa asepeaminister | |
Ametiaeg 10. jaanuar 2000 – 18. mai 2000 | |
Valimisliit Ühtsuse juht | |
Ametiaeg 15. oktoober 1999 – 1. detsember 2001 | |
Venemaa eriolukordade minister | |
Ametiaeg 17. aprill 1991 – 11. mai 2012 | |
Eelnev | Ametikoht loodi |
Järgnev | Vladimir Putškov |
Isikuandmed | |
Sünninimi | Sergei Kužugetovitš Šoigu |
Sünniaeg |
21. mai 1955 Tšadan, Tuva autonoomne oblast, Venemaa, Nõukogude Liit |
Erakond |
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei (1977–1991) Parteitu (1991–1995) Meie Kodu On Venemaa (1995–1999) Valimisliit Ühtsus (1999–2001) Ühtne Venemaa (2001–) |
Lapsed | 2 last (mh Julija Šoigu) |
Alma mater | Krasnojarski Polütehniline Ülikool |
Tunnustus | Loend |
Autogramm | |
Sõjaväeline karjäär | |
Truudusvanne |
(1977–1991) (1991–) SRÜ (1991–) |
Auaste | Armeekindral |
Sergei Kužugetovitš Šoigu (vene keeles Сергей Кужугетович Шойгу, tõva keeles Сергей Күжүгет оглу Шойгу; sündinud 21. mail 1955 Tšadanis Tuva autonoomses oblastis (tänapäeval Tõva)) on Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, aastatel 2012–2024 Venemaa kaitseminister.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1994–2012 oli Šoigu eriolukordade minister, olles kõige kauem ametis olnud Venemaa minister pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
11. mail 2012 nimetati ta Moskva oblasti kuberneriks. Pärast kaitseminister Anatoli Serdjukovi ametist vabastamist nimetas president Vladimir Putin Šoigu Venemaa kaitseministriks. Ta oli kaitseminister alates 6. novembrist 2012 kuni 12. maini 2024.
Šoigu isa oli tõvalane ja ema venelane. Tal on armeekindrali auaste.
Alates novembrist 2009 on ta Vene Geograafia Seltsi esimees.
Teda peetakse üheks Krimmi okupeerimise ja Venemaa sõjaliste aktsioonide peaorganiseerijaks Ida-Ukrainas.[1]
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi põhjal on Šoigu de facto süüdi genotsiidis, sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes. Tema juhtimisel algas 2014. aastal Vene-Ukraina sõda. Ühtlasi tema juhtimisel alustas Venemaa 24. veebruaril 2022 täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse.
Auastmed
[muuda | muuda lähteteksti]Nõukogude Liit
[muuda | muuda lähteteksti]Aasta | Õlak | Auaste |
---|---|---|
reservleitnant |
Venemaa Föderatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Aasta | Kuupäev | Õlak | Auaste |
---|---|---|---|
26. aprill | kindralmajor | ||
5. mai | kindralleitnant | ||
8. detsember | kindralpolkovnik | ||
7. mai | armeekindral |
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1999 Venemaa kangelane
- 2001 Sahha (Jakuutia) Vabariigi aukodanik
- 2010 Rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus"
- 2014 Krimmi ühendamise medal
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. september 2014. Vaadatud 14. septembril 2014.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Шойгу, Сергей Lentapedias
Eelnev – |
Venemaa eriolukordade minister 1994–2012 |
Järgnev Vladimir Putškov |
Eelnev Anatoli Serdjukov |
Venemaa kaitseminister 2012– |
Järgnev – |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sergei Šoigu |