Siim Kallase valitsus
| Siim Kallase valitsus | |
|---|---|
 Eesti Vabariigi 42. valitsus | |
| 2002–2003 | |
.JPG) | |
| Ametisse astumise kuupäev | 28. jaanuar 2002 |
| Ametist lahkumise kuupäev | 10. aprill 2003 |
| President | Arnold Rüütel |
| Valitsuse liikmed | |
| Peaminister | Siim Kallas |
| Ministrite arv |
14 (alates 1. novembrist 2002) 15 (kuni 31. oktoobrini 2002) |
| Valitsuserakonnad |
Reformierakond Keskerakond |
| Opositsioonierakonnad |
Isamaaliit Mõõdukad Koonderakond Eestimaa Rahvaliit Eestimaa Ühendatud Rahvapartei |
| Ajalugu | |
| Valimised | 1999. aasta Riigikogu valimised |
| Esinduskogu koosseis | IX Riigikogu |
| Eelnev | Mart Laari teine valitsus |
| Järgnev | Juhan Partsi valitsus |
Siim Kallase valitsus (28. jaanuar 2002 – 10. aprill 2003) oli Eesti Vabariigi 42. valitsus. Siim Kallas sai peaministriks Mart Laari valitsuse lagunemisel ja lõpetas valitsemise X Riigikogu valimiste järel. Koalitsiooni moodustasid Keskerakond ja Reformierakond.
Valitsuse koosseis
[muuda | muuda lähteteksti]Märkused
[muuda | muuda lähteteksti]- ^[a] Alates 1. jaanuarist 2003 Haridus- ja Teadusministeerium
- ^[b] Alates 1. jaanuarist 2003 haridus- ja teadusminister
- ^[c] Alates 1. novembrist 2002 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- ^[d] Alates 1. novembrist 2002 majandus- ja kommunikatsiooniminister
- ^[e] 1. novembril 2002 ühendati Teede- ja Sideministeerium Majandusministeeriuminga. Uue ühendministeeriumi nimeks sai Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Ministrite vahetumise põhjused
[muuda | muuda lähteteksti]23. augustil 2002 rahuldas peaminister kultuuriminister Signe Kivi lahkumisavalduse, kuigi veenis teda enne seda ametis jätkama ega leidnud tema tegevuses ministrina vigu.[1] Signe Kivi soovis lahkuda pärast seda, kui ilmnes, et Eesti Kultuurkapitali juht Avo Viiol oli mänginud kasiinodes maha 7,5 miljonit krooni riigi raha.[2] Eesti Reformierakond tegi presidendile ettepaneku kinnitada kultuuriministri kandidaadiks Kultuuriministeeriumi senine kantsler Margus Allikmaa.[3]
2003. aasta alguses soovitas Siim Kallas Ain Seppikul ise tagasi astuda. Seppik kandis 1985. aastal ülemkohtus töötades ette ühena kolmest kriminaalkolleegiumi liikmest kohtuotsuse, mis mõistis vangi "nõukogude võimu solvanud" koolipoisid ning sulges vaimuhaiglasse Eesti rahvast ülistanud teisitimõtleja. Pärast avalikku arutelu ja opositsiooni umbusaldusavaldusi astus Ain Seppik ise tagasi. Tema asemel määrati siseministriks Toomas Varek.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Kallas rahuldas Signe Kivi lahkumisavalduse" Eesti Päevaleht, 23. august 2002.
- ↑ "Kultuuriminister Signe Kivi astub tagasi" Eesti Päevaleht, 15. august 2002.
- ↑ "President vabastas Signe Kivi ametist"[alaline kõdulink] BNS, 30. august 2002.
- ↑ "Ain Seppik pidi 2003. aastal nõukogudeaegsetes repressioonides osalemise eest ministriametist taanduma" Delfi, 30. juuni 2013.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonileping PDF
- SL Õhtuleht: Siim Kallas saab täna riigiohjad pihku
| Eelnev Mart Laari valitsus |
Eesti Vabariigi valitsus 2002–2003 |
Järgnev Juhan Partsi valitsus |