Mine sisu juurde

Simonas Daukantas

Allikas: Vikipeedia
Jonas Rustemas. Simonas Daukantase portree
Sajalitine pangatäht

Simonas Daukantas (sünninimi Szymon Dowkont; 28. oktoober 1793 Kalviai Skuodase lähedal – 6. detsember 1864 Papilė) oli leedu ajaloolane, rahvaluulekoguja ja kirjanik.

Ta oli üks esimesi Leedu ärkamisaja ideolooge ja esimese leedukeelse Leedu ajalugu käsitleva raamatu autor. Ta pani aluse leedu ajaloo romantiseeritud käsitlusele. Ta kirjutas ka raamatuid leedu rahvaluulest ja folkloorist ning poola-leedu sõnaraamatu (viimane ilmus postuumselt).

Daukantas sündis Loode-Leedus Läti piiri ääres. Ta õppis Klaipeda maakonnas Kretingas ja Telšiai maakonnas Žemaičių Kalvarija koolis.

1814. aastal ehk 20-aastaselt läks ta Vilniusse ja astus seal gümnaasiumi. Pärast selle lõpetamist 1816 alustas ta õpinguid Vilniuse ülikoolis. Seal õppis ta algul kirjandust ja vabu kunste, hiljem (alates 1818) ajalugu ja antiikkirjandust. 1819 lõpetas ta õigusteaduskonna ja sai 1822 õigusteaduses magistrikraadi. Ta ei saanud oma diplomeid üliõpilasliikumiste Filomatid ja Filaretid represseerimise tõttu Vilniuse ülikoolis otsekohe kätte, vaid alles 1825. Ta jätkas õpinguid Tartus.

Daukantas kolis Riiga, kus töötas 18251834 kindralkuberneri kantseleis, ja lõpuks Peterburi, kus töötas 18351851 senati kantseleis. Ta töötas koos ajaloolase Teodor Narbuttiga ning andis talle peaaegu 800 Leedu ja Rzeczpospolita ajalugu käsitlevat originaaldokumenti. Ta avaldas leedu keeles mitu ajalooraamatut ja romaani.

Leedusse naasis ta elama alles 1850 ja jäi 1851 pensionile. Ta elas metseenide juures algul Telšiai maakonnas Varniais, siis Lätis poolel teel Jelgava ja Bauska vahel Neu-Bergfriedis (tänapäeval Jaunsvirlauka), viimased eluaastad Šiauliai maakonnas Papilės, kus ta 1864 suri ja kuhu ta maeti.

Mälestuse jäädvustamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Papilės püstitati Daukantasele 1930. aastal ausammas, mille autor on Vincas Grybas. Ausamba jaoks kogusid raha kohalikud õpetajad. 1968 anti Papilė keskkoolile Daukantase 175. sünniaastapäeva puhul Daukantase nimi. Samal aastal asutati tema muuseum, milles oli umbes 300 eksponaati.

Tema järgi on nimetatud Daukantase väljak, mis asub Vilniuses Leedu presidendilossi vastas. Varem oli see kandnud 19. sajandil Lossi väljaku nime, seejärel 1915. aastani Mihhail Muravjovi nime, siis Napoleoni ja nõukogude ajal Mihhail Kutuzovi nime. Daukantase tänav on Kaunases, Klaipedas, Palangas ja mitmes teises Leedu linnas.

Vilniuse ülikooli üks õuedest kannab Daukantase nime. 1979 istutati ülikooli 400. aastapäeva tähistamise pidustustel sinna Daukantase kodukohast pärit tamm ja avati tema bareljeef. Samal aastal avati teadusmuuseumi, mis tänapäeval on Püha Johannese kirik, seinal Daukantase reljeef. Viimane säilitati ka pärast muuseumi muutmist kirikuks.

Daukantas on kujutatud Leedu 100-litisel rahatähel.