Sisenõrenäärmed
Sisenõrenäärmed ehk sisesekretoorsed näärmed (ladina glandulae endocrinae; glandula sine ductu) on peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade endokriinsüsteemi kuuluvad juhata näärmed. Sisenõrenäärmete ülesandeks on eritada verre teiste elundite talitlust olulisel määral mõjutavaid aineid, näiteks hormoone.[1]
Sisenõrenäärmed ja nende produtseeritavad hormoonid moodustavad endokriinsüsteemi.
Inimkeha suurimaks endokriinelundiks on vere- ja lümfisoonte ja südame sisepinda kattev endoteel. Sisenõrenäärmed on näiteks hüpofüüs, pankreas, sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel), kilpnääre jt.
Sisenõrenäärmetega seotud haigusi uurib meditsiini haru endokrinoloogia.
Termin
[muuda | muuda lähteteksti]Sisenõrenäärmete sünonüümidena kasutatakse erialakirjanduses ka termineid endokriinnäärmed, sisesekretsiooninäärmed, sisenõristusnäärmed ja endokriinorganid.
Endokriinnääre on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Meditsiinisõnastik", 705:2004.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Sissekanne Terminologia Histologicas, H2.00.02.0.03072: Glandula endocrina. Endokriinnääre
- Enn Ernits, Esta Nahkur, "Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 265, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.