Mine sisu juurde

Sotsiaalteenus

Allikas: Vikipeedia

Sotsiaalteenus on "Sotsiaalhoolekande seaduse"[1] järgi isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus.

2007. aastal osutatakse Eestis järgmisi sotsiaalteenuseid:

  1. sotsiaalnõustamine;
  2. rehabilitatsiooniteenus;
  3. abivahendite andmine;
  4. lapsehoiuteenus;
  5. koduteenused;
  6. eluasemeteenused;
  7. hooldamine perekonnas;
  8. asenduskoduteenus;
  9. hooldamine hoolekandeasutuses;
  10. toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused.

Sotsiaalteenused on riigi või kohaliku omavalitsuse pakutav abi, et toetada abivajaja või abivajava pere toimetulekut, osutades selleks loodud teenuseid. Sotsiaalhoolekande järgi võib osutada teenuseid mitterahalise toetusena, rahalise toetusena või mõnel muul viisil. Millise toetuse saab abivajaja või abivajav pere, otsustab sotsiaalteenuse osutaja lähtudes konkreetse pere või isiku toimetuleku vajadustest.

Eesti kuuluvuse tõttu Euroopa Liidus on Eesti kohustatud kinni pidama Euroopa sotsiaalhartast, mis on leping kaitsmaks inimõigusi. Selle järgi peab Eesti arendama ja osutama teenuseid, et inimesed kes vajavad sotsiaalseid teenuseid, et katta endi esmavajadused, seda saaksid. Samuti peavad sotsiaalteenused aitama inimesel hakkama saada ühiskonnas ning aidata abivajajal võimalikult vähese sekkumisega arendada iseseisvat toimetulekut.

Riigi pakutav abi toimub riigirahastusel. Teenuste mahu ja selle tasu määrab ja planeerib kohalik omavalitsus. Riigi sotsiaal- ja rahandusministeeriumi eelarvest eraldatakse sotsiaalteenuste jaoks kapitali. Seadustele toetudes jagab kohalik omavalitsus ressursi teenuste täitmiseks. Sotsiaalteenuseid võivad peale riigi osutada veel ka mittetulundusühingud, sihtasutused, kirikud, äriühingud, kogudused, üksikisikust ettevõtjad jt.

Sotsiaalteenused ei pea olema tingimata tasuta. Sageli peavad sotsiaalteenuste tasuma kliendid. Kuid kui on tõestatud, et kliendi toimetulek ei ole piisav saab teenuse eest tasuda vald, osaliselt või siis tasuda kogu teenuse maksumus. Samuti kui sotsiaalteenust on osutatud järgides seadusi ja kliendil ei ole võimalik teenuse eest tasuda on vallal kohustus tasuda teenuse maksumus. Sotsiaalteenuste saamiseks tuleb pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole.

Riiklikult rahastatavad sotsiaaltoetused ja -teenused

[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsiaalkindlustussüsteemi kaudu makstakse riiklike toetustena järgmisi toetusi:

  1. peretoetused;
  2. sotsiaaltoetused puuetega inimestele;
  3. matusetoetus;
  4. riiklik hüvitis kuriteoohvritele;
  5. represseeritud isikute toetused;
  6. tööturutoetused.

Riik pakub samuti riiklikult rahastatud hoolekande teenuseid lastele ja erivajadustega inimestele. Võimalik on kasutada ka tööturuteenused, mida pakub Eesti Töötukassa.

Peretoetused

[muuda | muuda lähteteksti]

Peretoetuste eesmärgiks on kergendada lapsevanemate rahalist koormat laste kasvatamisel, harimisel ja hooldamisel.

Riiklikult rahastatud peretoetused:

  1. lapsendamistoetus;
  2. lapsetoetus;
  3. lapsehooldustas;
  4. üksikvanema lapse toetus;
  5. ajateenija lapse toetus;
  6. koolitoetus;
  7. eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus;
  8. seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus.

Samuti on võimalik taotleda elluastumistoetust. "Elluastumistoetusele on õigus vanemliku hoolitsuseta isikul, kes lapsena kasvas hoolekandeasutuses või erivajadustega õpilaste koolis või kelle üle seati eestkoste või kelle suhtes sõlmiti kirjalik perekonnas hooldamise leping, kui ta asub uude elukohta iseseisvalt elama hiljemalt kahe aasta möödumisel hoolekandeasutuse või erivajadustega õpilaste kooli nimekirjast kustutamisest või eestkoste või perekonnas hooldamise lepingu lõppemisest." (Riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja vanemahüvitise seaduse muutmise seadus, 2006).

Riiklikud sotsiaalteenused lastele ja peredele

[muuda | muuda lähteteksti]

Lastele ja nende peredele pakutakse järgmisi riiklikke sotsiaalteenuseid:

a) lapsendamine,

b) asenduskodu teenus,

c) lapsehoiuteenus.

Sotsiaaltoetused ja -teenused puuetega inimestele

[muuda | muuda lähteteksti]

Puuetega inimestel on võimalus taotleda toetusi elukohajärgsest pensioniametist. Toetusi on võimalik taotleda, kui isikutel on oma puudest tulenevalt lisakulutusi. Seda siis puude tõttu vajaolev eritransport, rehabilitatsioon või mõni muu teenus. Töötukassas tuvastatakse inimese puude raskusaste ja töövõime ulatus.

Sotsiaaltoetused puuetega inimestele:

  1. puudega täiskasvanu toetus;
  2. puudega lapse toetus;
  3. hooldajatoetus;
  4. puudega vanema toetus;
  5. õppetoetus;
  6. rehabilitatsioonitoetus;
  7. täienduskoolitustoetus.

Riiklikud sotsiaalteenused puuetega inimestele

  1. rehabilitatsiooniteenus;
  2. tehniliste abivahendite andmine;
  3. teenused psüühilise erivajadusega inimestele.

Matusetoetus

[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2018. aastast maksab matusetoetust kohalik omavalitsus. Toetuse maksmise korra ja tingimused panevad paika omavalitsused ise. Toetuse info saamiseks tuleb pöörduda kohalike omavalitsuste poole, kuna piirkonniti on tingimused ja maksmise kord erinev.

Ohvriabiteenust pakutakse ohvritele, kes on kannatanud füüsilise, seksuaalse või vaimse vägivalla all ning on pidanud taluma halba kohtlemist või on jäetud hooletusse. Selle eesmärgiks on olemasoleva toimetulekuvõime säilitamine ja parandamine ning ohvri igakülge abistamine nõustamisel ja aitamine suhtlemisel riigi, kohaliku omavalitsusega ja juriidilise isikuga.

Pakutavad ohvriabiteenused:

  1. riiklik hüvitis kuriteoohvritele;
  2. lepitusmenetlus.

Represseeritud isikute toetused

[muuda | muuda lähteteksti]

Represseeritud isikute toetused on korraldatud Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus (RT I 2003, 88, 589).

  1. Tervishoiuteenuste ja ravimite hüvitamine represseeritutele;
  2. soodustused represseeritutele;
  3. hüvitiste maksmine.

Tööturutoetused ja -teenused

[muuda | muuda lähteteksti]

Tööturutoetused ja -teenused on abistamaks inimesi aktiivses tööelus osalemiseks. Toetusi on õigus saada järgmistel isikutel:

a) Eesti alalisel elanikul;

b) tähtajalise elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel;

c) Eestis viibiva Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul;

d) Eestis viibival pagulasel;

e) tööandjal.

Arvele ei võeta järgmisi isikuid:

  1. kes on noorem kui 16 aastat;
  2. kes on jõudnud vanaduspensioniikka;
  3. kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension;
  4. kes on äriühingu juhtimis- või kontrollorgani liige ja saab selle eest tasu;
  5. kes on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana;
  6. kes täidab ajateenistuskohustust;
  7. kes saab hooldajatoetust;
  8. kes õpib päevases õppevormis või täiskoormusega õppes (täiskoormusega õppes õppiv isik võetakse töötuna arvele, kui ta on viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud);
  9. kes ei ole Eestis elav Eesti kodanik või alalise või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elav välismaalane või Eestis viibiv Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik, kes võib viibida Eestis ilma elamisloata;
  10. kes töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus-, või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses.

Riiklikud tööturutoetused

[muuda | muuda lähteteksti]

Töötutele suunatud tööturutoetused

[muuda | muuda lähteteksti]

Töötuna arvele võttes koostatakse tööturuameti kaudu kliendiga koostöös talle tööotsimiskava. Tööotsimiskava sisaldab tegevusi, mille eesmärk on leida töötule võimalikult kiiresti sobiv töö, et kliendi elukvaliteet säiliks või paraneks.

Tööandjale suunatud tööturutoetused

[muuda | muuda lähteteksti]

Tööandjal on saada abi piirkondlikult tööturuametilt. Seda on võimalik saada palgatoetuse abil. Tööandjal on õigus halduslepingu alusel võtta tööpraktikale ettevõttesse töötuid ja erivajadustega inimesi, saades selle eest juhendamistasu. Samuti on tööandjal õigus saada toetusi tööruumide ja vahendite kohandamiseks erivajadustega töötaja jaoks.

Riiklikud tööturuteenused

[muuda | muuda lähteteksti]

Tööturuteenused on toetamaks tööandjaid töötaja leidmisel, tööotsijaid sobiva töö leidmisel ja aitamaks tööalaselt areneda, et püsida konkurentsivõimeline.

Töötutele pakutakse järgmisi tööturuteenuseid:

  1. teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest
  2. töövahendus;
  3. tööturukoolitus;
  4. karjäärinõustamine;
  5. tööpraktika;
  6. avalik töö;
  7. tööharjutus;
  8. palgatoetus;
  9. toetuse ettevõtluse alustamiseks;
  10. tööruumide ja -vahendite kohandamine;
  11. töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine;
  12. abistamine tööintervjuul;
  13. tugiisikuga töötamine.

Riiklikud sotsiaaltoetused ja -teenused välisriigist Eestisse elama asunud isikutele

[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsiaaltoetusi ja -teenuseid on võimalik kasutada ka välisriigist Eestisse elama asunud isikutele. Need toetused ja teenused jagunevad kaheks. Nendeks on välismaalt Eestisse elama tulnud isikud, või Eestis elava kodaniku abikaasad, lapsed, vanemad, kellel on õigus taotleda sotsiaaltoetusi, et saada hakkama muudatustega elus ning kohaneda uue elukohaga. Selle toetuse saamiseks peab pöörduma elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusametisse ja esitada taotlus toetuse saamiseks.

Teiseks rühmaks on Eestisse põgenenud välismaa kodanikud, kellel on õigus kasutada riigi pakutavaid sotsiaalteenuseid kuniks nende varjupaigataotlus on menetlemisel.

Kohaliku omavalitsuse kaudu rahastatavad sotsiaaltoetused ja -teenused

[muuda | muuda lähteteksti]

Kohalikel omavalitsustel on seaduste järgi antud õigus iseseisvalt korraldada ja juhtida enda haldusalal olevat elu, lähtudes elanike vajadustest ja pidades silmas linna või valla edasisi arenguplaane. Kohaliku omavalitsuse kaudu rahastatavad sotsiaaltoetused.

Elanikel on võimalik toimetuleku jaoks sotsiaalteenuseid kasutades taotleda järgmisi toetusi

  1. toimetulekutoetus;
  2. täiendav toimetulekutoetus [seaduses on "täiendav sotsiaaltoetus" riigieelarve vahenditest (SHS §22⁴) ja "täiendav sotsiaaltoetus" kohaliku omavalitsuse eelarvest (SHS §23)];
  3. muud sotsiaaltoetused (hooldajatoetus, transpordi- ja toitlustamise toetus, puuetega inimeste organisatsioonide toetus).

Transpordi ja -toiduabi on toetused, mille puhul abivajaja ei pruugi saada toetust rahana kätte vaid saab selles mahus kasutada teenuseid.

Kohaliku omavalitsuse kaudu rahastatavad sotsiaalteenused

[muuda | muuda lähteteksti]

Igal kohalikul omavalitsusel (edaspidi KOV) on kehtestatud toetuste ja teenuste saamise kord, maht ja tingimused. Piirkonniti võivad need olla erinevad. Omavalitsustel on õigus pakkuda igakülgset abi ja teenust kõikidele oma halduses oleva valla ja linna elanikele. Kuid teenuste ja toestuste saamisel on eelisjärjekorras soodustatud järgmised sihtrühmad:

  1. lapsed ja lastega pered;
  2. puuetega isikud;
  3. eakad;
  4. kinnipidamiskohast vabanenud isikud;
  5. toimetulekuraskustes isikud.

Kohalik omavalitsus pakub abivajajatele järgmisi sotsiaalteenuseid:

  1. laste asendushooldus;
  2. eestkoste seadmine lapsele;
  3. hooldamine perekonnas;
  4. laste päevahoiuteenus;
  5. tugiisikuteenus;
  6. transporditeenus;
  7. viipekeeletõlgi teenus;
  8. isikliku abistaja teenus;
  9. teenused vanglast vabanenutele;
  10. töötute rehabilitatsioon;
  11. varjupaigateenus;
  12. supiköögiteenus.

Hooldusteenused eakatele ja puuetega inimestele

[muuda | muuda lähteteksti]

Kohalik omavalitsus pakub eakatele ja puuetega inimestele järgmisi sotsiaaltoetusi:

  1. sotsiaalnõustamine;
  2. rehabilitatsiooniteenus;
  3. abivahendite andmine;
  4. koduteenused;
  5. eluasemeteenused;
  6. hooldamine perekonnas;
  7. hooldamine hoolekandeasutuses.

KOV võib osutada eakatele ja puuetega inimestele järgmisi täiendavaid sotsiaalteenuseid:

  1. luua võimalused odavamaks toitlustamiseks;
  2. tagada informatsiooni kättesaadavuse osutatavate teenuste kohta ja luua head võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks;
  3. luua võimalused suhtlemiseks ja huvialaseks tegevuseks;
  4. tagada hoolekandeasutustes elavatele eakatele ja puudega inimeste turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ning tulevikku puudutavate otsuste tegemisel.

Selliseid teenuseid nimetatakse ka avahooldus-, koduhooldusteenusteks. Nende teenuste eesmärgiks on luua sihtrühmale toetuste ja teenuste võrgustik mis toetaks nende hakkamasaamist tavapärases elukeskkonnas. Samuti on eesmärgiks võimalikult vähene sekkumine, andes inimesele privaatsust ja võimalust endaga ise hakkama saada.

Vältimatu sotsiaalabi

[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsiaalhoolekandeseaduse paragrahvi 8 kohaselt peavad omavalitsused tagama oma elanikele vältimatut abi, kui abivajaja seda vajab. Nendeks on: ajutine peavari, toiduabi, riideabi ja muu materiaalne abi. Vältimatut sotsiaalabi saab juhul, kui abivajaja on selle soovimiseks pöördunud kohaliku omavalitsuse poole.

[1][2][3][4][5]

  1. M.Medar, E.Medar (2007). Sotsiaaltoetused ja -teenused. Tartu: Tartu Ülikool.
  2. Riigi Teataja. "Riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja vanemahüvitise seaduse muutmise seadus". Riigi Teataja. Vaadatud oktoober 2018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  3. Sotsiaalkindlustusamet (2018). "Matusetoetus". Sotsiaalkindlustusamet. Originaali arhiivikoopia seisuga 2018-11-28. Vaadatud oktoober 2018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  4. Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, EV Rahandusministeerium, EV Rahvastikuministri büroo (2002). Sotsiaalteenused - kellele, miks ja kuidas ?. Pärnu: AS Pajo trükikoda Kaks & Pool.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  5. Riigi Teataja. "Tööturuteenuste ja -toetuste seadus". 2005. Vaadatud oktoober 2018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)