Mine sisu juurde

Taimetoitlus

Allikas: Vikipeedia
Taimetoitlase hommikusöök (kõik pildil olev on tehtud taimedest)

Taimetoitlus on toitumisharjumus, mis eetilistel, moraalsetel, religioossetel, kultuursetel, esteetilistel, keskkondlikel, sotsiaalsetel, majanduslikel, poliitilistel, maitselistel või tervislikel põhjustel välistavad kõikide või teatud loomsete toiduainete tarbimise.[1]

Veganism ehk veganlus ehk täistaimetoitlus seisneb kõikidest loomset päritolu toiduainetest hoidumisest, kaasa arvatud piimatoodetest, mereandidest, meest ja želatiinist. Üldine termin taimetoitluse, veganismi ja muude selliste toitumisviiside kohta on "taimepõhised toitumisviisid".[2]

Taimetoitluse põhjendusena on esitatud nii vastuseisu loomade tapmisele ja tööstuslikes tingimustes pidamisele kui ka tööstusliku loomakasvatuse suurt negatiivset mõju keskkonnale.

On väidetud, et taimepõhised toitumisviisid võivad õige plaanimise korral rahuldada keha toitainevajadused, parandada tervist ja vähendada vähi- ja teiste surmavate haiguste riski.[3]

Esimesed märkmed taimetoitluse kohta pärinevad Indiast (7. sajand e.m.a) ja Kreekast (6. sajand e.m.a). Mõlemal juhul oli taimetoitlus tihedalt seotud loomade kaitsmisega vägivalla vastu. Vahepeal jäi taimetoitlus Euroopas unarusse, kuid muutus taas populaarseks 18. ja 19. sajandil.[4][5]

Vanas-Kreekas oli taimetoitlus seotud orfistide ja Pythagorase õpetusega.

Eesti elanikud olid kiviajal valdavalt lihatoidul, taimedest hakati toituma pronksiajal.[6]

Taimetoitluse põhjused

[muuda | muuda lähteteksti]

Eetilised põhjused

[muuda | muuda lähteteksti]

Keskkonnahoiuga seotud põhjused

[muuda | muuda lähteteksti]

Kliima soojenemine

[muuda | muuda lähteteksti]

ÜRO aruannete kohaselt on loomakasvatus peamisi kliima soojenemise põhjustajaid.[7] Loomakasvatus toodab 13,5−18% kõigist inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest, tootes seega rohkem kasvuhoonegaase kui kõik transpordivahendid kokku.[8] Peamised loomakasvatuse tekitatud kasvuhoonegaaasid on:

  • süsihappegaas;
  • metaan, 23–25 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2; loomakasvatus toodab 37% inimtekkelisest metaanist;[8]
  • lämmastikoksiid, 300 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2; loomakasvatus toodab 65% inimtekkelisest lämmastikoksiididist.[8]

Veega seotud probleemid

[muuda | muuda lähteteksti]

Võrreldes taimse toidu tootmisega kulub loomse toidu tootmisele märgatavalt rohkem vett. Ühe kilo nisu tootmiseks kulub 1000–2000 liitrit vett, ühe kilo loomaliha tootmiseks kulub 13 000–100 000 liitrit vett[9]. Kuna veepuudusega seotud probleemid muutuvad maailmas aina tõsisemaks ja 780 miljonil inimesel puudub juurdepääs puhtale joogiveele[9], on oluline vähendada toidu tootmisega kaasnevat veekulu.

Metsaraie ja põllumaaga seotud probleemid

[muuda | muuda lähteteksti]

30% maismaast (70% põllumajanduslikust maast) on otseselt või kaudselt kasutusel loomakasvatuses. Keskmise vegantoitu tarbiva inimese toidu tootmiseks kulub 5 korda vähem maad kui keskmise segatoitlase toidu tootmiseks.[10] 70% Amazonase vihmametsade raiest Ladina-Ameerikas on ajendatud loomakasvatusega kaasnevast vajadusest põllumaa järele.[10]

Merede ja ookeanidega seotud probleemid

[muuda | muuda lähteteksti]

Ülepüük maailmamerest ja siseveekogudest on viinud kalavarude drastilise vähenemiseni. Kalapüügil satuvad paratamatult traalvõrkudesse ka mereimetajad. Iga aasta hukkub kalapüügi tagajärjel 300 000 vaala, delfiini ja pringlit.[11]

Tervislikud põhjused

[muuda | muuda lähteteksti]

Terminoloogia ja taimetoitluse liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Taimetoitlasi on mitut liiki, näiteks:

Teised taimetoitlusega seostatavad toitumistavad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Fruitariaanid söövad ainult puuvilju, pähkleid, seemneid ja muid taimeosi, mida saab korjata ilma taime kahjustamata, ning ei tarbi ei juurvilju ega teravilja.
  • Makrobiootikud söövad täisteratooteid ja ube, kuid nendest kõik ei ole taimetoitlased, vaid söövad vahel ka kala.
  • Toortaimetoitlased söövad tooreid puuvilju, pähkleid, seemneid ja köögivilju, mida ei ole kuumutatud üle 45 ˚C.
  • Freeganid (inglise keelest) väldivad kõikide asjade ostmist (sh toit), kuna arvavad, et kõik kapitalistlikus maailmas toodetud tooted, mitte ainult loomsest allikast, aitavad kaasa maailma ekspluateerimisele. Seetõttu üritavad freeganid toitu jm tarbeesemeid hankida muul moel, sh otsides toitu metsast ja kasvatades ise. Nende eesmärk on tekitada oma tarbimisega loodusele võimalikult vähe kahju. Paljud freeganid on taimetoitlased või täistaimetoitlased, kuid on ka neid, kes söövad lihatooteid, mis muidu läheksid raisku, seda tingimusel, et see ei õhuta edasisele loomade ekspluateerimisele.

Enamik taimetoitlasi väldib teadlikult selliste toodete kasutamist, mis sisaldavad loomseid aineid, mille tootmiseks on kasutatud loomseid saadusi või mida on testitud loomadel.[12]

Pooltaimetoitlus

[muuda | muuda lähteteksti]

Pooltaimetoitlus on toitumine, mis koosneb peamiselt taimsest toidust, kus erandina on lubatud mõningad mittetaimsed toidud. Neid toitumisharjumusi võivad järgida inimesed, kes on üleminekuperioodil taimetoidule või soovivad lihtsalt loomse liha tarbimist vähendada. Need terminid sõnast "taimetoitlus" tulenevad uudissõnadest. Ranged taimetoitlased võivad vaidlustada nende sõnade õigsust, kuna need teevad piiri taimetoitluse ja mitte-taimetoitluse vahel hägusaks.

Taimetoitluse kohta eksisteerib palju vastandlikke arvamusi, samas kinnitavad osa arste ja toitumisteadlasi, et hoolika valiku korral on taimetoidust võimalik omastada kõik kehale vajalik.[13]

Taimetoitluse vastu on toodud järgmisi argumente:

  • see piirab vajalike aminohapetega keha varustamist, mis lastel (kasvueas) võib tekitada arenguhäireid; [14]
  • see ei ole kooskõlas arusaamaga, mille kohaselt teiste organismide söömine on tasakaaluliste ökosüsteemide alaline osa;
  • see juhib kõrvale asjaolust, et ka taimed on elus.

Taimetoitluse pooldajate vastuväited kriitikutele

[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Dietoloogia Assotsiatsioon (Academy of Nutrition and Dietetics) ja Kanada Dietoloogid (Dietitians of Canada) on seisukohal, et igal elu etapil läbimõeldult planeeritud taimetoidu dieet on tervislik, toitainete poolest piisav, ja annab teatavaid tervislike eeliseid ennetamaks (ja mõnikord ravimaks) teatud haigusi. Taimetoitluse sobilikkust ja tervislikkust inimestele igas eluetapis on kinnitatud mitme lääneriigi (USA, Kanada, Austraalia, Ühendkuningriik) riiklikes toitumissoovitustes.[15] Uuringud on näidanud, et suremus südamehaigustesse oli 30% madalam taimetoitlaste meeste ja 20% madalam taimetoitlast naiste seas, võrreldes mittetaimetoitlastega.[13][16][17]

Mõnikord väidetakse, et taimetoidudieedi korral pole võimalik saada teatud aineid, näiteks oomega-rasvhappeid (mida leidub peamiselt kalas) või B12-vitamiini (mida leidub näiteks lihas). Samas uuringud selliseid väiteid ei kinnita: näiteks oomega-rasvhappeid leidub ka linaseemnetes (kusjuures n−3 tüüpi rasvhappeid on kuni 6 korda rohkem kui kalas), kiivist ja maapähklitest.[18] B12-vitamiini toodavad teatud bakterid, mistõttu ei ole lihasmassi ennast paratamatult ülesehitava komponendiga: lihast leiti B-12 seetõttu, et liha oli bakteritega saastatud.[19]

Kehale vajalikke teisi toitained, valke, aminohappeid leidub juur- ja puuviljades, teraviljades, pähklites, sojas, munades ning piimatoodetes.[20] Taimetoidus on võrreldes segatoiduga vähem küllastunud rasvhappeid, kolesterooli (see puudub täielikult kui loobuda ka muna- ja piimatoodetest) ja loomset valku. Samas pakub taimetoit rohkem süsivesikuid, kiudaineid, magneesiumi, kaaliumi, foolhappeid (B9-vitamiini) ja antioksüdante nagu C- ja E-vitamiini ning muid fütokemikaale.[21]

Paljud väidetavalt taimetoiduga seotud terviseprobleemidest on põhjustatud alatoitumisest või ebakorrapärasest ja/või ühekülgsest toitumisest, mitte lihast ja loomsetest kõrvalsaadustest loobumisest. Ka kõigesööjad peavad oma toitumist kontrollima ja selle mitmekülgsust jälgima. Vt näiteks "Viis päevas" (5-a-day)

  1. "Definition from vegsoc.org". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. november 1999. Vaadatud 15. jaanuaril 2008.
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. jaanuar 2008. Vaadatud 15. jaanuaril 2008.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. "Vegetarian Diets". Academy of Nutrition and Dietetics. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2016. Vaadatud 27.08.2016.
  4. toitumine.ee:taimetoitlus
  5. Olivelle, transl. from the original Sanskrit by Patrick (1998). Upaniṣads (Reissued ed.). Oxford [u.a.]: Oxford Univ. Press. ISBN 978-0192835765.
  6. ERR, Airika Harrik | (27. september 2023). "Doktoritöö: taimetoit jõudis eestimaalaste menüüsse pronksiajal". ERR. Vaadatud 28. septembril 2023.
  7. http://vegan.ee/veganlusest/pohjused/keskkond/
  8. 8,0 8,1 8,2 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. august 2018. Vaadatud 12. juulil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  9. 9,0 9,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. aprill 2016. Vaadatud 12. juulil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  10. 10,0 10,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. september 2015. Vaadatud 12. juulil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  11. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. september 2015. Vaadatud 12. juulil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  12. "Does using animal tested products negate your vegan credentials?". metro.co.uk. Vaadatud 13.02.2020.
  13. 13,0 13,1 [http://www.vrg.org/nutrition/2003_ADA_position_paper.pdf "Position of the American Dietetic Association and Dietitians of Canada: Vegetarian diets".
  14. "Vegan diets for children can cause epilepsy, developmental disorders, expert warns". www.asianage.com. Vaadatud 13.02.2020.
  15. "Position of the American Dietetic Association and Dietitians of Canada: Vegetarian diets". www.sciencedirect.com. Juuni 2003. Vaadatud 13.02.2020.
  16. Key et al. Mortality in vegetarians and nonvegetarians: detailed findings from a collaborative analysis of 5 prospective studies, American Journal of Clinical Nutrition, 70 (3): 516S..
  17. Rejecting meat 'keeps weight low', BBC News, March 14, 2006..
  18. [Bartram (1998), pp.271].
  19. [Loeffler, G. (2005). Basiswissen Biochemie. Heidelberg: Springer. p. 606. ISBN 3-540-23885-9.].
  20. Soymilk..
  21. Eat Right..

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]