Tapa–Tartu raudteelõik

Tapa-Tartu raudteelõik
Üldist
Seis	Kasutusel
Asukoht	Eesti; (Lääne-Virumaa,; Jõgevamaa ja Tartumaa)
Alg- ja lõpp-punkt	Tapa; Tartu
Kasutusel olevate jaamade ja peatuste arv	10
Rööpapaaride arv	1
Opereerimine
Avati	1876
Omanik	Eesti Raudtee
Operaator(id)	Elron, Operail
Tehniline
Raudtee pikkus	112,5 km
Rööpmelaius	1520 mm (laiarööpmeline)
Elektrifitseeritud	ei
Kiirus	Kuni 135 km/h
Peatused
	Tapa – 0,0 km; Nõmmküla (rongid ei peatu) – 8,8 km; Tamsalu – 14,9 km; Kiltsi – 24,2 km; Rakke – 36,0 km; Vägeva – 45,4 km; Pedja – 55,4 km; Jõgeva – 65,0 km; Kalevi (rongid ei peatu) – 72,1 km; Kaarepere – 76,9 km; Nava (rongid ei peatu) – 81,1 km; Mullavere (rongid ei peatu) – 85,0 km; Tabivere – 167,9 km (90,4 km); Soontaga (rongid ei peatu) – 97,3 km; Kärkna – 101,2 km; Vasula (rongid ei peatu) – 103,1 km; Emajõe (rongid ei peatu) – 105,2 km; Vorbuse (rongid ei peatu) – 108,4 km; Tartu – 112,5 km
	Tapa – 0,0 km; Nõmmküla (rongid ei peatu) – 8,8 km; Tamsalu – 14,9 km; Kiltsi – 24,2 km; Rakke – 36,0 km; Vägeva – 45,4 km; Pedja – 55,4 km; Jõgeva – 65,0 km; Kalevi (rongid ei peatu) – 72,1 km; Kaarepere – 76,9 km; Nava (rongid ei peatu) – 81,1 km; Mullavere (rongid ei peatu) – 85,0 km; Tabivere – 167,9 km (90,4 km); Soontaga (rongid ei peatu) – 97,3 km; Kärkna – 101,2 km; Vasula (rongid ei peatu) – 103,1 km; Emajõe (rongid ei peatu) – 105,2 km; Vorbuse (rongid ei peatu) – 108,4 km; Tartu – 112,5 km

Tapa–Tartu raudteelõik on 112,5 km pikkune raudtee Eestis, mis hargneb Tapalt kagusuunas Tallinna–Narva raudteest ja lõpeb Tartu raudteejaamas.

Tartust edasi hargneb raudtee kaheks. Üks raudteelõik suundub Valga poole (vt Tartu–Valga raudteelõik) ja teine Koidula poole (vt Tartu–Koidula raudteelõik).

Raudteel sõidavad nii kauba- kui ka reisirongid.

Reisiliiklus

Tapa–Tartu raudteel sõidavad reisirongid liinidel Tallinn-Tartu ja Jõgeva-Tartu.

Tänapäeval ei kasutata raudteel kõiki ajaloolisi raudteejaamu ega peatusi.

Ajalooliste raudteejaamade ja peatuste loetelu Tapa–Tartu raudteel:

Tapa raudteejaam,
Nõmmküla raudteejaam, alates 2001. aastast reisirongid ei peatu,
Tamsalu raudteejaam,
Kiltsi raudteejaam,
Rakke raudteejaam,
Vägeva raudteejaam,
Pedja raudteejaam,
Jõgeva raudteejaam,
- Söödi raudteepeatus, suletud,
- Kalevi raudteepeatus, suletud,
Kaarepere raudteejaam,
- Nava raudteepeatus, suletud,
- Mullavere raudteepeatus, suletud,
Tabivere raudteejaam,
- Sootaga raudteepeatus, suletud,
Kärkna raudteejaam,
- Vasula raudteepeatus, suletud,
- Emajõe raudteepeatus, suletud,
- Vorbuse raudteepeatus, suletud,
- Tähtvere raudteepeatus, suletud.
Tartu raudteejaam.

Ajalugu

Haruraudtee Tartusse ehitamise plaan kerkis päevakorda üsna ruttu pärast Paldiski–Tallinn–Narva raudtee avamist 1870. aastal. Esialgu oli plaan ehitada raudtee Tartu suunas Rakverest (tänu millele oleks Rakverest saanud sõlmjaam). Trassi planeerimisel selgus aga, et Pandivere kõrgustiku tõttu oleks raudtee rajamisel tulnud teha palju väga mahukaid mullatöid, mille tõttu valiti sõlmjaamaks hoopis Tapa (tollal väheoluline küla).

1875. aastal alustati raudtee ehitust. Esimene rong jõudis Tartusse 1876. aasta augustis. Esimene ametlik reisirong jõudis Tapalt Tartusse tuhandete tervitajate ovatsioonidel 21. augustil kell 19. Ametlikult võeti Tapa–Tartu haruraudtee vastu 1877. aasta suvel. Neil aastail ei olnud Paldiski–Tallinn–Narva ja Tapa–Tartu raudtee omavahel ühenduses, seega pidid näiteks Tallinnast Tartusse sõitjad Tapa jaamas teisele rongile ümber istuma. 1887. aastal pikendati raudteed Tartust edasi Valka (vt Tartu–Valga raudtee) ja 1889. aastal omakorda Valgast edasi Pihkvasse (vt Valga–Petseri raudtee).^[3]

Kuna Tapa–Tartu teeharu lõppes esialgu Tartus, arvestati tema rajamisel üksnes kohalike vedude ja reisijatega, mis kajastus muuhulgas ka reajaamade hoonestuse tagasihoidlikuses võrreldes näiteks Balti raudtee pealiini ehitistega.^[4]

1931. aastal valmis Tartust ligi 90 km pikkune otseraudtee Petserisse (vt Tartu–Petseri raudtee).

1980. aastate lõpus paigaldati Tapa–Tartu raudteele kaugjuhitav automaatblokeeringu süsteem, tänu millele suurenes raudtee läbilaskevõime ja ka ohutus.^[5]

Tänapäeval jääb raudteetrassile mitmeid eri ajastutest pärit jaamahooneid. Mitu algupärast hoonet on eri põhjustel vahepeal hävinud või vahetatud välja uutega. Esindatud on nii tsaariaegne, Eesti-aegne kui ka stalinistlik raudteearhitektuur. Jaamahoonete silmapaistvamad näited Tapa–Tartu raudteel on kindlasti Tapa ja Tartu jaamahoone, aga ka Tabivere jaamahoone, mis erineb oluliselt toonasest kroonuhistoritsistlikust tüüparhitektuurist.

Tänapäeval on tegemist Eesti ühe tähtsama raudteeharuga Põhja-Eestit Lõuna-Eestiga ühendaval raudteel.

2014. aasta alguseks olid seoses Stadler FLIRT-i tüüpi rongide kasutuselevõtuga kõik peatuskohad varustatud uute, 550 mm kõrguste perroonidega.