Mine sisu juurde

Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend

Allikas: Vikipeedia

Siin on loetletud Teise maailmasõja ajal Eestis ja eestimaalastest formeeritud sõjaväeosad.

Väeosad Eesti Vabariigi teenistuses

[muuda | muuda lähteteksti]

Väeosad Eesti Omavalitsuse teenistuses

[muuda | muuda lähteteksti]

Väeosad Saksamaa teenistuses

[muuda | muuda lähteteksti]

Wehrmachti koosseisus

[muuda | muuda lähteteksti]

Julgestusgrupid

[muuda | muuda lähteteksti]

Idapataljonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitsepataljonid I

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitsepataljonid moodustati Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis 1941. aasta Suvesõjas tekkinud Eesti Omakaitse liikmetest, välispolitseinikest, Punaarmeest ületulnutest ja mobiliseeritutest. Enamus väeosadest formeeriti, algselt kas Wehrmachti armeede juhtkondade või tagalapiirkonnas SS-i ja saksa Korrapolitsei komandöri korraldusel väegrupi Nord tagalateenistuse. 1942.–1943. aasta talvel reorganiseeriti Omakaitse senised palgalised üksused kas rinde- või vahipataljonideks ja viidi Omakaitse alluvusest välja. Kaitsepataljonid nimetati alates 9. detsembrist 1943. aastal ümber politseipataljonideks.

1941, suvi:

  • 37. Kaitsepataljon – (37. Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Dorpat, Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 37)
  • 38. Kaitsepataljon – (38. Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Fellin, Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 38)
  • 39. Kaitsepataljon – (39. Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Oberpahlen, Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 39)
  • 40. Kaitsepataljon – (40. Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Pleskau, Estnische Schutzmannschaft Bataillon nr. 40)
  • 41. Kaitse Tagavarapataljon (Schutzmannschaft Erzats Bataillon 41)
  • 42. Kaitse Pioneeripataljon – (Schutzmannschaft Pionier Bataillon 42, Bau-Abt,Estnische Pionier Sicherungs Abteilung Dorpat), alates 1942. aastast 41. Kaitse Tagavarapataljon

1941, sügis:

1943, kevad:

Politseipataljonid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Eesti politseipataljonid

Kaitsepataljonid nimetati alates 9. detsembrist 1943. aastal nimetati ümber politseipataljonideks. 1943, detsember

Piirikaitserügemendid

[muuda | muuda lähteteksti]

300. EoD ja 207. Jd op. alluvuses

Saksa Politsei ja SS-i juhi alluvuses

[muuda | muuda lähteteksti]

Tollipiirkaitsepataljonid

[muuda | muuda lähteteksti]

1942. aasta 22. märtsil allutati Idaalade Riigikomissariaadi kõrgema SS-i ja politsei juhi Friedrich Jeckelni poolt Eesti omakaitse piirikaitse kohalikule Saksa Korrapolitsei juhile ja 10. aprilli Saksa Korrapolitsei juhi Hermann Schallerti korraldusel saadeti Piiriomakaitse pataljonid ning piiri omakaitse juhtkond laiali 3. juulil ja piiripataljon lõpetasid tegevuse 6. augustist 1942. aastal. Piirikaitse funktsioon anti üle moodustatavale Saksa Tolli-piirikaitsele.

  • 43. Tollipiirikaitsepataljon
  • 44. Tollipiirikaitsepataljon
  • 45. Tollipiirikaitsepataljon, kuna tollipiirikaitsepataljonid allusid Saksa Korrapolitseile ning tollipiirikaitsepataljonide numbrid jätkusid sealt, kus 1941. aasta lõpus formeeritud politseipataljonide järjekorranumbrid lõppesid, siis võidi neid segi ajada ning käsitleda kõiki kui politseipataljone.

Piirikaitserügemendid (1944–)

[muuda | muuda lähteteksti]

Relva-SS koosseisus

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti SS-leegion

[muuda | muuda lähteteksti]

Pataljon Narva

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Pataljon Narva (Estnisches SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Bataillon Narwa)

Eesti SS-vabatahtlike brigaad

[muuda | muuda lähteteksti]

20. Eesti SS-vabatahtlike diviis

[muuda | muuda lähteteksti]

Kriegsmarine koosseisus

[muuda | muuda lähteteksti]

Luftwaffe teenistuses[3]

[muuda | muuda lähteteksti]

Lennuväe abiteenistus

[muuda | muuda lähteteksti]

1944. aasta juunis kutsuti 16–17-aastaseid noormehi astuma vabatahtlikult lennuväe abiteenistusse. Lennuväe abiteenistuslased õpetati välja gruppidena õhutõrjekahurite, helgiheitjate ja tõkkeballoonide meeskondadeks. Kahuriõppustel pidi abiteenistuslane omandama vähemalt kolm meeskonnanumbri eriala. 3. augustil 1944 andis Eesti Omavalitsus välja määruse 1927. aastakäigu lennuväe abiteenistusse kutsumiseks.

Saksa õhutõrjeabiliste (Flakmiliz aus Jugendlichen) organisatsioon, asutati 1942. aasta veebruaris. Hiljem nimetati ümber lennuväe abiteenistuseks. Organisatsiooni värvati Saksamaal vabatahtlikkuse alusel noormehi kesk- ja kutsekoolidest ning saadeti teenima oma elukoha lähedal paiknevatesse õhutõrjeüksustesse. Teenides oma kodukohas õhutõrjes, jätkasid noored samal ajal õpinguid. Selline õhujõudude vabatahtlik abistamine osutus küllaltki efektiivseks ja aitas täiendada õhutõrjeüksuste isikkoosseise, vabastades sealt rindele lahingutegevuseks kõlbulikke mehi.

Väeosad Soome teenistuses

[muuda | muuda lähteteksti]

200. Eesti Jalaväerügement

[muuda | muuda lähteteksti]

Väeosad Norra teenistuses

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Martikaineni rühm, Alta pataljonis: Eduard Kalda, Leonhard Kenk, Helmut Valentin Kohal, Arseni Kristal, Artur Mäehans, Helmut Pedanik, Artur Rägastik, Arnold Soinla, Elmar Gustav Suits, Artur Veebel,[4][5] Alta pataljoni ridades võidelnud Arnold Soinla oli esimene sõjas hukkunud eestalane[6]

Väeosad Nõukogude Liidu teenistuses

[muuda | muuda lähteteksti]

22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus

[muuda | muuda lähteteksti]
180. Eesti Laskurdiviis
[muuda | muuda lähteteksti]
182. Eesti Laskurdiviis
[muuda | muuda lähteteksti]

8. Eesti Laskurkorpus

[muuda | muuda lähteteksti]
7. Eesti Laskurdiviis
[muuda | muuda lähteteksti]
249. Eesti Laskurdiviis
[muuda | muuda lähteteksti]

Tööpataljonid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Tööpataljonid

NSV Liidu SARKi 2. ja 4. valitsus

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus

Eesti Partisaniliikumise Staap

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Eesti Partisaniliikumise Staap
    • 1. partisanibrigaad, ülem A. Filippov
    • 2. partisanibrigaad, ülem F. Jangirov, luureülem A. Kallaste
    • 3. partisanibrigaad, ülem Ivanov

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]